Anita (45)
Üheksa aastat tagasi tabas mind lahutus. Mind jäeti maha kahe väikese lapsega. Abikaasa läks mu parima sõbranna juurde elama. Ma ei suutnud neile andestada. Vihkasin neid mõlemaid. Tundsin end täiesti tähtsusetu ja hüljatuna. Ema soovitas mul minna L.I.F.E. Biofeedbacki teraapiasse. Ilma minust midagi eelnevalt teadmata oskas terapeut esimesel kohtumisel öelda, et mul on raskusi andestamise ja armastusega. Terapeut rõhutas, et peab oluliseks esimesel seansil just nende probleemidega tegeleda.
Pärast seanssi tundsin ennast väsinuna ja läksin kodus kohe magama. Hommikul ärgates nutsin ja pärast seda tundsin kergendustunnet. Midagi minus oli muutunud. Tundsin armastust ja soovisin seda jagada. Sama päeva õhtul helistasin oma eksabikaasale ja sõbrannale. Ütlesin, et ma armastan neid mõlemaid ja soovisin neile kõike paremat. Tulin ohvrirollist välja ja vaatasin maailma täiesti uue pilguga. Lahutus ei mõjutanud mind enam.
Teisel seansil tasakaalustas terapeut minu viha ja vihkamist ning rõõmutunnet. Pärast seda ma hakkasin suhtlema inimestega ja leidsin endale uusi sõbrannasid. Hakkasin tundma rõõmu pisiasjadest nagu ilus ilm, hea söök jne.