Pärast ATH diagnoosimist kirjutas arst välja ATH ravi, milleks olid ravimid, kuid mulle tundus, et need muutsid mu lapse tuimaks ja tundetuks. Teda ei huvitanud miski ning emotsioonid justkui puudusid. Ta vaatas lihtsalt pidevalt aknast välja ja oli justkui oma maailmas. Kui ma üritasin temaga vestelda, vastas ta mulle: „Jäta mind rahule, ma tahan üksi olla!”. Hakkasin otsima abi.