Ülitundlikkus on tugevus
Ülitundlikkus on tugevus
Sul on laps, kes läheb mängutuppa ja selle asemel, et kohe uudistama joosta, seisatab ja vaatab? Tunned end pärast kaubanduskeskuse külastamist energiast tühjana? Kas märkad alati pisivigu? Oled sageli oma mõtetes? Suudad tajuda ilma sõnadeta, mida teised sinu lähedal tunnevad?
Inimeste närvisüsteemid on erinevad. Üks on meil aga ühine – meie jaoks kõige tõhusam erutusseisund jääb kahe äärmuse vahele. Vähese erutuse puhul oleme tuimad, liigse erutuse korral muutume närviliseks. Me eristume üksteisest selle poolest, kui kiiresti ja tugevalt me ühes ja samas olukorras reageerime. See erinevus on suures osas pärilik.
Ülitundlikkus ehk teistega võrreldes võimendatult reageerimine ei ole haigus või häire, mida tuleks ravida. See on kaasasündinud tunnus ja seda esineb 15-20% inimestest.
Image by stockglu on Freepik
Mis on ülitundlikkus?
Ülitundlikud inimesed tajuvad seda, mis teistele jääb märkamatuks. See ei tähenda tingimata, et nende nägemine või kuulmine oleksid teravamad, erinevus tekib ajutöös. Ülitundlikud inimesed töötlevad informatsiooni põhjalikumalt. Nad on teistest läbinägelikumad, nad on ettevaatlikud ja arukad, nende tugev intuitsioon aitab neil leida lahendusi. Loomariigis on tundlikumad isendid need, kes juhatavad teisi uutele jahimaadele.
Negatiivse poolena tajub ülitundlik inimene mõnd situatsiooni võrreldes teistega jällegi ülitugevalt. Ülitundlike inimeste närvisüsteemis võib tekkida kergelt ülekoormus. Seega tuleb ülitundlikul inimesel õppida ära tundma oma piire ning neid austama.
Sageli on ülitundlikke inimesi peetud introvertideks, sest neid nähakse ujeda või kartlikuna. Ettevaatlikkus võib tuleneda aga hoopis tundlikkusest, mitte iseloomuomadustest. Tegelikult teatakse, et 30% ülitundlikest inimestest on ekstraverdid ja paljud introverdid ei ole ülitundlikud.
Ülitundliku inimese (lühend: ÜTI) mõistet tutvustanud Ameerika kliiniliste uuringute psühholoog Elaine N. Aron on loonud ülitundlike inimeste omadusi koondava termini DOES (D – deep, O – overstimulation, E – emphasis on emotional reactions, S – sensitivity). Eesti keeles on terminiks SÜET:
S – info töötlemise sügavus. Ülitundlikud inimesed jälgivad ja mõtlevad pikemalt enne tegutsemist. Nad töötlevad infot põhjalikumalt, kas teadlikult või alateadlikult.
Ü – ülestimulatsioon. Ülim tähelepanelikkus ümbritseva suhtes on kurnav. Teised, kes nii palju ei märka, ei väsi nii kiiresti.
E – emotsionaalsed reaktsioonid ja empaatia. ÜTId reageerivad tugevamini ennekõike positiivsete emotsioonidega. Nad naudivad häid tulemusi ning mõtlevad teistest enam, kuidas nendeni jõuda.
T – tundlikkus nüansside suhtes, mis teistele märkamatuks jäävad.
Ülitundlikkus ja aju
Ülitundlikkust on seostatud introvertsuse ja ka neurootilisusega ehk kalduvusega sattuda kergesti depressiooni või muretseda liialt. Uuringud on näidanud, et probleemse lapsepõlvega ÜTIsid ohustab depressioon, ängistus ja liigne ujedus rohkem kui teisi sarnastes tingimustes kasvanud inimesi. Oluliseks teguriks on siin igapäevaelu stressitase.
On leitud, et ülitundlikel inimestel esineb geneetiline variatsioon – neil on madalam serotoniinitase ajus. Serotoniin on kemikaal, mida kasutatakse ajus vähemalt 17 piirkonnas informatsiooni ümberpaigutamiseks. Madalamat serotoniinitaset ajus on seostatud ka depressiooniga.
Kui aga ülitundlik inimene saab lapsepõlvest saati sobivat tuge, depressioon ei avaldu. Tänaseks on ka leitud, et sama geneetiline variatsioon, mis põhjustab madalat serotoniinitaset ajus, toob kaasa ka eeliseid, näiteks parema võime õpitud materjali meelde jätta ning parema otsustusvõime.
ÜTIdele on iseloomulik intensiivsem ajutegevus aju saare ehk insula piirkonnas, kus töödeldakse hetkeinfot tunnete, emotsioonide, kehaasendi ja ka väljaspool toimuvate sündmuste kohta. Ka nende aju peegelneuronid töötavad usinamalt kui teistel. Peegelneuronid on meie empaatiavõime käivitajad ning aitavad meil õppida matkimise kaudu teiste inimeste kavatsusi ja tundeid. Võõra inimese kurb nägu tekitab ülitundlike inimeste peegelneuronites teistega võrreldes suuremat aktiivsust.
Ülitundlikkus on tugevus
Ülitundlikkusega kaasnevad mitmed eelised. Järgnevalt on loetletud mõned omadused, mis on omased paljudele (aga mitte tingimata kõikidele) ülitundlikele inimestele. Suurem osa ülitundlikest inimestest on:
- Edukamad vigade märkamisel ja vältimisel;
- Väga kohusetundlikud;
- Suure keskendumisvõimega;
- Eriti head niisuguste ülesannete täitmisel, mis nõuavad hoolsust, täpsust ja kiirust;
- Võimelised materjali töötlema sügavamatel tasanditel, psühholoogid nimetavad seda semantiliseks mäluks;
- Sageli keskendunud omaenda mõtete mõtlemisele;
- Suutelised õppima isegi teadmata, et on midagi õppinud;
- Tugevasti mõjutatud teiste inimeste meeleoludest ja emotsioonidest.
Ka ülitundlike inimeste kehad on teiste omadest erinevad. Suuremal osal ülitundlikel inimestel on närvisüsteem, mis võimaldab neil olla:
- Head spetsialistid peenmotoorikat eeldatavate liigutuste alal;
- Suutelised vaikselt paigal püsima;
- „hommikuinimesed“;
- Kergemini mõjutatavad erinevatest ergutusvahenditest nagu kofeiin, välja arvatud juhul, kui sellega ollakse väga harjunud;
- „parema“ ajupoolkera kasutajad (vähem lineaarset mõtlemist, rohkem loovust ja sünteesimist);
- Tundlikumad kõige „õhus“ oleva suhtes (kalduvus allergiatele).
Kas oled ülitundlik inimene? Test!
Ülitundlikkus on kategooria, mis kas esineb inimesel või ei esine. Loe allpool loetletud väiteid ja märgi enda jaoks ära need, mis peavad sinu puhul paika.
- Mulle tundub, et ma tajun end ümbritsevas keskkonnas ka peenemaid nüansse.
- Teiste inimeste meeleolud mõjutavad ka mind.
- Ma olen reeglina väga valutundlik.
- Ma tunnen kiiretel päevadel vajadust eemale tõmbuda, kas voodisse heita, eemalduda pimedasse tuppa või kohta, kus saan olla omaette ja ärritajatest puhata.
- Ma olen väga tundlik kofeiini suhtes.
- Mind ajavad kergesti segadusse eredad tuled, tugevad lõhnad, jämedakoelised kangad või lähikonnas töötavad sireenid.
- Mul on rikas ja keerukas siseelu.
- Vali müra tekitab minust sügavat liigutust.
- Ma järgin oma südametunnistust.
- Ma hakkan rapsima, kui pean lühikese aja jooksul palju ära tegema.
- Ma ehmun kergesti.
- Kui inimesed end füüsilises keskkonnas halvasti tunnevad, siis sageli ma tean, mida tuleks teha, et nad tunneksid end paremini (näiteks muutma valguse tugevust või istekohta).
- Mind häirib, kui inimesed püüavad mind sundida korraga mitut asja tegema.
- Ma püüan meeleheitlikult vältida vigu ja asjade unustamist.
- Ma üritan vältida vägivalda sisaldavate filmide ja telesaadete vaatamist.
- Ma ärritun, kui minu ümber on korraga liiga palju tegevust.
- Tugev näljatunne kutsub minus esile ägeda reaktsiooni, tekitades keskendumisraskust ja meeleolumuudatusi.
- Minu elus aset leidvad muudatused löövad mind rivist välja.
- Ma märkan ja naudin õrnu või peeni lõhnu, maitseid, helisid, kunstitöid.
- Mulle on esmatähtis korraldada oma elu nii, et välistatud oleks häirivate või ülekoormavate olukordade tekkimine.
- Kui ma pean teistega konkureerima või mind jälgitakse mingi ülesande täitmise ajal, muutun ma närviliseks ja rabedaks ning esinen oluliselt halvemini kui tavaolukorras.
- Kui olin laps, pidasid mu vanemad ja õpetajad mind tundlikuks või närviliseks.
Tulemused: Kui märkisid kaksteist või enam väidet, siis oled tõenäoliselt ülitundlik. Kui tõesena tundusid vaid üksikud väited, kuid samas on nad väga tugevalt sulle omased, võib see samuti viidata ülitundlikkusele.
See test nagu teisedki sarnased psühholoogilised testid ei ole täpsed, vaid annavad tunnetusliku suunise testi sooritajale.
Oled ülitundlik – mis edasi?
Saime teada, et ülitundlikkus on enamasti päritav. Olgugi et pärilikud, teatud tunnuseid on võimalik elukogemuste kaudu võimendada, vähendada, ümber kujundada või alla suruda. On ebatõenäoline, et ülitundlikkuse tunnus aga täielikult ära kaoks. Miks peakski? On väga oluline, et on ülitundlikke inimesi. Meil on neid vaja.
Ülitundlikuna võib tunda end teiste seas erilisena. Samas võib selline eristumine olla üksildane, sest võib-olla teised siis ei mõista meid nii hästi. Kui avastus on uus, võib ka iseendal olla raske ennast kohe mõista. Endas parema selguse saamiseks:
- Õpi iseennast tundma. Loe ülitundlike inimeste kohta.
- Sõnasta ümber enda minevik. Mõtle tagasi sellele, mis on olnud ja vaatle end uuesti nüüd kui ülitundlikku inimest. Paljud “läbikukkumised” olid vältimatud, sest ümbritsevad inimesed ei mõistnud sind.
- Alusta tervenemist. Oled olnud tundlikum kui teised juba sünnist saati. Probleemid perekonnas, muutused, haigused jms mõjutasid sind rohkem. On aeg neid haavu ravida.
- Õpi toime tulema välismaailmas. Oled eriline ja tead seda. Nüüd tuleb omandada oskused, mis aitavad vältida oma närvisüsteemi ülekoormamast.
Enda toetamiseks:
- Leia teisi ülitundlikke inimesi, et kogemusi vahetada;
- Proovi biofeedback teraapiat, et endas tasakaal saavutada. Loe biofeedback teraapiast lähemalt SIIN.
Allikas
Aron N. Elaine (2014) „Ülitundlik inimene. Mis aitab, kui maailm kipub sinust üle sõitma?“ Kirjastus: Hea Lugu