Hiljem asjakohaseid artikleid lugedes sain teada, et minu organism oli toitunud hirmuseisundis liigsest adrenaliinist. Kui hirmu ja ohtu ühel hetkel enam polnud, adrenaliini enam peale ei tulnud (olin selle ära kulutanud) ning vajusingi kokku nagu tühi kott. Perearsti juures selgus, et mul on ärevushäired.
Minu sugulane soovitas mulle biofeedback teraapiat, kus ta ise oli käinud ja abi saanud. Teraapiasse minemiseks andis julgust sugulase jutt, et endast ega oma probleemidest ei pea terapeudile midagi rääkima. Probleemidest rääkimine tegi sel hetkel minu enesetunde halvemaks, seega mulle selline lähenemine sobis.