Lifekeskus logo

KASULIKKU

ADHD ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) – kuidas ära tunda ja mida teha?

Mis on ADHD?

ADHD (attention deficit hyperactivity disorder) eesti keeles tähendab lühendatult ATH-d. ADHD on lühend ingliskeelsele terminile, mis tähistab neuroloogiliselt häiret, mida eesti keeles teatakse kui aktiivsus- ja tähelepanuhäiret ehk lühendina ATH.

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid väljenduvad enamasti impulsiivses käitumises, aga ka võimetuses tähelepanu koondada ja keskenduda. Suutmatus keskenduda võib kiirelt asenduda ülima keskendumisvõimega, tajutakse tihti ka suurt kõikumist energiatasemetes. Kord on võimekust ja jaksu teha palju, siis jälle ei ole seda üldse. Sellised käitumismustrid esinevad ADHD häirega inimestel oluliselt sagedamini kui teistel ning võivad mõjutada tavapärast elu.

ADHD on üks levinumaid neuroloogilisi häireid, mis lastel esineb, kuid ADHD-d on ka täiskasvanutel. Usutakse, et umbkaudu 8,4% lastel ja 2-4% täiskasvanutel on ADHD.

„Minu pojal diagnoositi ATH ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäire või teise nimega tuntud ka kui ADHD. Tal oli suuri probleeme käitumisega. Temal avaldusid ATH tunnused läbi selle, et ta ei suutnud keskenduda ning raske oli asjadest aru saada. Ta ei tahtnud üldse õppida. Tundus, et tal on kogu aeg kiire … pidi kogu aeg liikuma ja ei suutnud rahulikult ühe koha peal olla. Samuti ärritus kiiresti ja vihapursked tekkisid tühjade asjade peale ning pärast seda ei suutnud ta maha rahuneda. Ta lõi klassikaaslasi ja oli agressiivne. Ta ei allunud õpetajate korraldustele ja sai õpetajate käest palju märkusi.“ – 8-aastase lapse ema Marju

adhd-tähelepanuhäire-ath

Millest ADHD tuleb?

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire ei ole halva vanemluse tagajärg, vaid neuroloogiline häire. Täpseid tekkepõhjuseid ATH puhul senini teada ei ole, kuid aktiivsus- ja tähelepanuhäirega inimeste aju ainevahetuses on leitud teatud eripärasid ning täheldatud on probleeme aju erinevate piirkondade töös. Viimasel ajal on leitud ka seoseid väliskeskkonnast pärit mürgise toimega ainetega kokkupuudetest. ATH-d on seostatud näiteks ühenditega, mida leidub teatud toiduainetes, säilitus- ja värvainetes, aga ka raskemetallides. Kuna kuni 30% ATH diagnoosiga laste vanematest esineb ATH tunnuseid, viitab see pärilikkusele.

ADHD test

ADHD diagnoos on täpsem, kui on välja selgitatud, millist tüüpi ADHD sümptomid esinevad inimesel kõige sagedamini. 

Vastavalt sümptomitele on ADHD jaotatud kolme kategooriasse – hüperaktiivsus, tähelepanuhäire või nende kahe kombinatsioon.

Tähelepanuhäire

Tähelepanuhäire all kannatavatel inimestel on suuri raskusi keskendumisel, ette võetud tegevuste lõpule viimisel ja juhiste järgimisel.

Arvatakse, et tähelepanuhäirega ATH laps võib jääda hüperaktiivse lapse kõrval märkamata, kuna keskendumishäirega laps ei sega tundi või takista teiste tavapärast õppetegevust.

Testi ennast või oma last. Kui järgnevatest väidetest viis või kuus esinevad sul või sinu lapsel sageli, võib olla tegemist tähelepanuhäirega.

  • Ei pööra tähelepanu detailidele, esineb sageli hooletusvigu
  • Esineb raskusi keskendumisel, ei suuda pikalt kuulata või lugeda
  • Näib, et ei kuula tähelepanelikult, kui keegi räägib
  • Ei võta hästi vastu juhiseid, jätab ülesandeid pooleli
  • Ei suuda planeerida tegevusi
  • Väldib või teeb vastu tahtmist tegevusi, mis eeldavad suuremat vaimset pingutust
  • Pidevalt kaotab vajalikke asju
  • Tähelepanu on kergesti häiritud
  • Unustab igapäevaseid ülesandeid ja tegevusi

Hüperaktiivsus

Hüperaktiivsuse all kannatavatel inimestel esinevad ATH tunnused, mis viitavad just võimetusele paigal püsida, aga ka impulsiivsusele.

Testi ennast või oma last. Kui leiate viis või kuus väidet, mis esinevad sageli, võib olla tegemist hüperaktiivsusega.

  • Rahutus, pidev nihelemine, käte või jalgadega koputamine
  • Ei suuda pikalt istuvas asendis püsida
  • Jooksmine ja ronimine ebasobivates kohtades
  • Ei oska mängida või lõõgastuda vaikselt
  • Pidev liikumises olemine
  • Liiga palju rääkimine
  • Inimestele vahele rääkimine, küsimustele vastamine enne lõpuni kuulamist
  • Ei suuda oma korda ära oodata, järjekorras seista
  • Teiste tegevuse katkestamine

Tähelepanuhäire ja hüperaktiivsuse kombinatsioon on kõige sagedamini esinev ADHD vorm. Sellise diagnoosiga inimestel esineb nii keskendumisraskusi kui hüperaktiivsust.

QbTest on ka üks viis, kuidas diagnoosi toetada. Seda testi viiakse läbi erinevates raviasutustes. Test sooritatakse arvuti ees hinnates tähelepanuvõimet. Kasutades spetsiaalset pulti hinnatakse impulsiivsust ja samaaegselt ka tähelepanuvõimet ning analüüsitakse aktiivsuse taset liikumisanduri abil. Testi tulemusi tõlgendab psühhiaater. 

ATH diagnoosimine algab vastavalt lapsevanematelt ja pedagoogidelt saadud informatsioonile. Lapse käitumist jälgitakse ja viiakse läbi psühholoogilised ning logopeedilised uuringud.

„Minu tütrel oli juba mõnda aega ATH ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäire või tuntud ka kui ADHD. Temal avaldunud ATH tunnused olid püsimatus, impulsiivsus, hajameelsus, tähelepanuvõime puudulikkus, keskendumisraskused ja kiired meeleolumuutused. Ta ärritus ja vihastas lihtsate asjade peale. Koolis oli tal palju probleeme keskendumise ja õppimisega.“ – 11-aastase lapse ema Mari

ATH laps

ADHD ehk ATH sümptomid avalduvad tavaliselt esimese viie eluaastal jooksul. Enamasti torkab ATH lapse käitumine silma just õppetegevuses kas lasteaias või koolis. ATH tunnused nagu suutmatus keskenduda või paigal püsida on grupis õppimisel takistuseks, kui lapse häirest ei olda teadlikud. Kuigi ATH ei ole õpivilumusehäire, võib tähelepanuhäire lapsel takistada tavapäraselt haridust omandamast.

Kaasuvad häired lastel ja noortel

Paljudel lastel esineb ADHD ehk ATH kõrval ka teisi häireid, mille osas tuleks samuti tähelepanelik olla.

  • Ärevushäired – muretsemine, närvilisus, paanikahood
  • Käitumishäired
  • Depressioon
  • Unehäired
  • Autismispektrihäired
  • Apraksia ehk sihtliigutusvõimetus – kesknärvisüsteemi kahjustustest tulenev võimetus sooritada tahtlikke, sihipäraseid liigutusi (nt hääldamisel, kirjutamisel), seejuures ei ole halvatust ega koordinatsioonikahjustust
  • Epilepsia
  • Tourette’i sündroom ja tikid
  • Õpivilumusehäired

„Nii minul endal kui ka minu pojal on diagnoositud ATH ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäire või teisisõnu ADHD. Meid mõlemaid vaevasid ATH tunnused nagu suutmatus keskenduda ja võimetus ühte alustatud tegevust lõpuni viia. Nii oli meil kogu aeg käsil mitu erinevat tegevust korraga.“ – 13-aastase lapse ema Signe

ATH täiskasvanutel

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire täiskasvanutel jääb sageli märkamata ja diagnoosimata. Kuna ADHD on arenguga seonduv neuroloogiline häire, arvatakse, et see ei saa kujuneda täiskasvanueas.

Täiskasvanutel, kellel esinevad ADHD tunnuseid, tõenäoliselt esinesid need ka lapseeas. Kui hüperaktiivsus kipub täiskasvanuikka jõudes taanduma, siis keskendumisraskused säilivad.

Täiskasvanute aktiivsus- ja tähelepanuhäire võib mõjutada tugevalt nende tavapärast elu. 

Tulenevalt sümptomitest võivad diagnoosimata jäänud inimesed tunduda endale ja teistele laisa ja saamatuna, kes ei suuda oma aega planeerida või tegevusi lõpule viia. 

Sarnaselt lastele vajavad ka täiskasvanud spetsialisti diagnoosi ja määratud ravi, et edukamalt oma elu ja tegemistega toime tulla.

Kaasuvad häired täiskasvanutel

Nii nagu laste ja noorte puhul, on ka ATH diagnoosiga täiskasvanutel täheldatud mitmeid sageli esinevaid kaasuvaid häireid. Esineda võib järgmisi häireid:

  • Depressioon
  • Isiksushäired – püsivad ja sügavad käitumismustrid, mille tõttu inimene käitub erinevates olukordades väga jäigalt ja ühetaoliselt
  • Bipolaarne meeleoluhäire – tugevad emotsionaalsed kõikumised
  • Obsessiiv-komuplsiivne häire – sundmõtted ja sundkäitumised

ADHD ravi

Kui diagnoos on käes, algab aktiivsus- ja tähelepanuhäire ravi. ADHD ravi on pikaajaline ja keerukas ning eeldab kogu ATH diagnoosiga inimest ümbritsevate täiskasvanute pidevat koostööd.

Vajalik on järjepidev nõustamine ja toetav teraapia. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire ravi toetamiseks kasutatakse nii psühhoteraapiat kui ka näiteks Biofeedback teraapiat.

Kui ATH takistab tugevalt tavapärast elutegevust, võib kasu olla ka ravimitest. ADHD ravimid, millel on psühhostimuleeriv toime, parandavad keskendumisvõimet, vähendavad impulsiivsust ja aitavad paremini reguleerida oma käitumist. Ravimid määrab vajadusel psühhiaater.

Lapsevanematele ja pedagoogidele on loodud ka tugirühmad, mis aitavad ATH-d paremini mõista ja sellega toime tulla.

Kuidas aidata ATH last?

ATH diagnoosiga laste paremaks toetamiseks on vajalik, et kõik ümbritsevad täiskasvanud oleksid teadlikud ja tegutseksid koostöös.

Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega laste jaoks on oluline, et kehtiksid sarnased reeglid ja rutiinid nii kodus, koolis kui lasteaias.

Neid abistavad selged soovid ja eesmärgid. 

Mõned näpunäited, kuidas ATH lapse elu lihtsustada ja teda toetada:

  • Loo selge päevakava
  • Pea rutiinist kinni
  • Ole veendunud, et laps on antud juhistest aru saanud – kasuta lihtsaid sõnu ja näita ette
  • Keskendu oma lapsele, kui temaga räägid. Väldi samaaegselt mitme tegevuse tegemist
  • Jälgi oma last. ATH lapsed vajavad rohkem järelevalvet
  • Hoia sidet õpetajatega
  • Ole lapsele oma rahuliku käitumisega eeskujuks
  • Kiida last ka püüdluste eest

Kasu võib olla ka teatud elustiilimuudatustest. Soovitatakse üle vaadata lapse menüü, et see oleks võimalikult tasakaalus. ATH laste puhul on leitud, et igapäevane vähemalt 60 minuti pikkune füüsiline aktiivsus aitab aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomeid kontrolli all hoida. Hoia hea selle eest, et su laps saaks piisavalt magada. On ka teada, et ADHD laste puhul oleks vajalik ekraaniaja piiramine. Parem oleks hoiduda piiramatult televiisori, arvuti või telefoni kasutamisest.

Spetsialistid soovitavad nii ATH diagnoosiga lastel, nende vanematel kui ka ATH diagnoosiga lapsevanematel harrastada vaimseid praktikaid, katsetada meditatsiooniga ning harrastada näiteks joogat.

ATH-d selgitav video

Allpool leiad lühikese, vähem kui 3 minuti pikkuse videolõigu, mis selgitab, kuidas ATH ajus toimib. Video on inglisekeelne, aga video allosas olevalt menüüribalt saab valida eestikeelsed subtiitrid.

Jaga seda postitust:

Share on facebook
Share on twitter
Share on linkedin
Share on skype
Share on whatsapp
Share on vk
Share on telegram
Share on email

Liitu meie uudiskirjaga!

Lifekeskus logo

Lifekeskuse missioon on aidata vähendada igas vanuses klientide stressi, ärevust, pingeid ja traumade mõjusid. L.I.F.E. seade koostöös Biofeedback terapeudiga toetab piiravate alateadvuslike mõttemustrite muutumist, parandades seeläbi elukvaliteeti.