Alateadlik meel ja piiravad mõttemustrid: Kuidas enda elu muuta?
Alateadlik meel ja piiravad mõttemustrid: Kuidas enda elu muuta?
Me oleme kõik kuulnud väidet: mõtetega lood oma maailma. Kui me kõik päriselt seda ka usuksime, siis oleksime me oma mõtete suunamisega väga hõivatud. Meie alateadlik meel oleks meile sama tuttav kui oma peopesa ja piiravad mõttemustrid oleksid vaid pelgalt hägune mälestus.
Ometi tõrgub intelligentne mõistus uskumast, et meie mõtted, ka need kõige salajasemad, suudavad muuta tahkeid asju meie elus. Kui aga soov muutuda on olemas, on võimalik õppida mõistma ennast ja maailma, et uute teadmiste toel tõelisi muutusi ka ellu viima asuda.
Image by Freepik
Alateadlik meel
Meie alateadvust võiks võrrelda arvuti kõvakettaga. Sellele on salvestatud kõik, mida geneetika on meisse talletanud ning mida oleme ümbritsevast maailmast endasse võtnud. On selge, et iga inimese alateadvus on erinev, sest meie kogemused on erinevad. Kuigi kaksikud sünnivad siia ilma ühel päeval, ei ole nende geneetika täielikult identne ja ei ole ka nende elukogemused samasugused.
Igaüks omastab informatsiooni omal viisil. Olenevalt viisist, kuidas keegi maailma kohta teavet kogub ja missugune see teave on, moodustub meie alateadvus. Andmekogum alateadvuses on meeletu ja kujutlematu, kuid meile teadaolevalt ei ole meie alateadlik meel samas täielikult süsteemitu. Meie tark aju loob oma kategooriad, pistab ühed asjad ühte sahtlisse ja teised teise.
Ta õpib ja kohaneb ning võtab kogutud info omaks, et tulevikus sarnaste aistingute tekkides sahtlitest õpitud reaktsioonid välja võtta.
Kõik õpitu ei pruugi aga meile lõpuni kasulik olla. Lapsepõlves kogetud negatiivsed sündmused, mida me ei pruugi isegi mäletada, on meil templina alateadvuses ning mõjutavad meie reaktsioone ja otsuseid. Mõistmata miks me nii käitume, võime alateadlikust hirmust või turvatunde puudumisest hoida ennast eemale tõelisest õnnetundest. Samamoodi mõjutavad meid sõnad. Kõik, mida lapsed tundlikus arenguetapis väikesena kuulevad, talletuvad nende alateadvuses kui tõene informatsioon. Kui neile öeldakse, et nad ei ole midagi väärt või öeldu sisendab neisse sellise tunde, jääb see nendega. Vähemasti nii kauaks, kuni oleme saanud teadlikuks oma alateadliku meele olemasolust ja mõjust. Kui alateadvust mõista, on võimalik õpitud mustreid lahti harutada ja uueks põimida.
Alateadvuse jõud ja negatiivsed mõttemustrid
Lapsena enda külge haagitud teadmised, mida oleme alateadvusesse talletanud, ei pruugi olla meile vajalikud ega sobilikud. Vaadeldes teisi enda ümber käitumas, võivad teiste käitumisviisid saada meie omadeks. See ei ole sellisel juhul olnud teadlik valik, vaid alateadlik kohanemine. Informatsiooni alla laadides ei ole me teadlikult endalt küsinud – on sellised käitumisviisid head ja väärtuslikud?
Me ei suuda teadliku meelega kõike tajuda, mida aju suudab vastu võtta. Küll aga suudame me lapseeast väljunud küpse ajuga inimestena eristada oma mina oluliselt selgemalt ja teha paremaid valikuid. See, et me saame, ei tähenda, et me oskame. Sageli me elame oma harjumuspärases rütmis ega pööra tähelepanu sellele, kuidas maailm meid mõjutab. Nii võib näiteks paljudele tulla üllatusena, et me meenutame käitumisviisilt või maneerilt oma vanemaid.
Vanemad on meie alateadliku meele peamised kujundajad. See on loomulik ja loogiline, aga nii pea, kui oleme selleks võimelised, tuleks õppida vaatlema vanemate pakutud teavet teatud ettevaatlikkusega. Mitte iga vanemate käitumisviis või uskumus ei pruugi sobida selle eluteega, mille oleme enda jaoks valinud. Sageli võib tunduda, et oma vanemate lastena on paratamatu, et kasvame nende jälgedes ja omastame sarnased elukogemused, aga see ei pea olema nii.
Lapsena omaks võetud piiravad mõttemustrid, näiteks, et minusugune ei väärigi paremat elu või olengi elu lõpuni vaene ja õnnetu nagu mu vanemadki, saavad elus suureks takistuseks.
Samas tasub teadlik olla, et need on meie enda peas välja mõeldud takistused, mida saame ka ise aidata endal ületada.
Alateadvuse muutmine
Enamik inimesi on veendunud, et nad on sellisena nagu nad praegu on, siia ilma sündinud või kujunenud tänu eelnevatele kogemustele ning nii see jääbki. Muutumine siiski on võimalik, aga selleks tuleks ette kujutada teistsugust iseennast.
Uue iseenda kujutlemine võib aga osutuda keerukaks ülesandeks, kui kõik ülejäänud meie ümber jääb samaks. Igapäevane rutiin, inimesed kodus ja tööl – kui meie väline keskkond ei muutu, on keeruline tuua muutusi ka mõtetes. Kõik juba tuttav välises keskkonnas viib meid automaatselt ka juba tuttavatele, kulunud mõtteradadele. Selleks, et aidata enda uuenemisele kaasa, tuleks asuda teadlikult muutma ka oma harjumuspäraseid käitumisviise. Asjakohane on alustada uue meelepärase tegevusega, lugeda raamatuid teemadel, mis haakuksid selle eluga, mida endale soovid jne.
Aju on neuroplastiline, sel on võime suurel määral muuta oma struktuuri ja tegevusmustreid. Ainult sinul endal on otseühendus oma ajuga, ainult sina saad aidata tal soovitud muutusi ellu viia.
Heaks näiteks, kuidas me oma mõtetega suudame aju muuta, on katse, kus katsealused harjutasid viis päeva järjest ühe käega klaveri mängimist ilma klaveriklahve reaalselt puutumata. Harjutamine toimus ainult mõtetes. Katse lõppedes selgus, et nende inimeste ajus toimusid peaaegu identsed muutused nagu nendel katsealustel, kes samadel ajavahemikel harjutasid klaverimängu füüsiliselt.
Funktsionaalsed ajuskaneeringud näitasid, et kõik osalejad aktiveerisid ja laiendasid samu neurokimpe samas ajupiirkonnas. Seega, tõelise pühendumuse korral ei suuda meie aju vahet teha meie sisemaailmal ja välisel maailmal – meie mõtetest saab meie kogemus.
Miks ainult positiivselt mõtlemisest ei piisa?
Kui palju olete kuulnud, et mõtle positiivselt ja kõik saab korda? Ilmselt väga palju. Võib eeldada, et ühel või teisel hetkel oleme me kõik võtnud vastu teadliku otsuse olla õnnelikum. Oleme ehk isegi püüdnud senisest enam positiivset märgata, mõelda ja öelda. Alateadvuses aga oleme endiselt õnnetud, sest aastatepikkune vastav programmeerimine on jätnud tugeva jälje. Intellektuaalne mõistus võib leida põhjusi rõõmustamiseks, aga meie keha on veel harjumuspärases negatiivsuse tsüklis kinni. Võib öelda, et oleme alateadlikult õnnetud.
Kui keha mäletab paremini kui teadvus, on kehast saanud meel ja tekkinud on harjumus. Psühholoogid selgitavad, et umbes 30ndate keskpaigaks on meie isiksus täielikult välja kujunenud. Selleks ajaks oleme meelde jätnud hulga käitumismustreid, uskumusi, reaktsioone, harjumusi, mälestusi, oskusi ja tajusid, mis on meisse alateadlikult programmeeritud. Need programmid juhivad nüüd ka meie keha.
Kui mitu korda olete lamanud õhtul enne uinumist voodis ja mängitanud oma silme ees vanu mälestusi hetkedest, mis olid piinlikud? Kui mitu korda olete läbi mänginud seda üht vastikut tüli? Või mõelnud, mida sa nüüd ja praegu vastaksid oma ülemusele, kui ta jälle sinu peale vihastaks nagu tookord?
Me viime automaatselt, endale seda teadvustamata, oma keha ja meele jälle nendesse negatiivsetesse seisunditesse. Kuigi me ei viibi enam reaalselt selles hetkes, suudame me oma mõtetega viia keha samasse reaktsiooni. Nii kulutame end emotsionaalselt, aga ka rakutasandil, kuna kehal on füüsiliselt samuti raske viha ja kurbust pikaajaliselt või sageli taluda.
On tõendatud, et negatiivsed emotsioonid nõrgestavad immuunsüsteemi ja suurendavad südamehaiguste tekke riski.
Siit tekibki lahknevus. Te võite ju pinnapealselt mõelda, et päike paistab ja ilm on ilus, see on tore, aga see ei muuda midagi teie ümber ega sees, kui alateadlik meel taustal ikka ketrab vanu piiravaid mõttemustreid. Te ei saa mõelda üht, tunda teist ja loota, et elu muutuks.
„Tänu biofeedback teraapiale õppisin aru saama, et võiksin aastate kaupa iga päev ja iga tund omandada, õppida, pingutada, et areneda, aga jõuda ikka mitte kuhugi, kuna jätkaksin ikka vanu tuttavaid mustreid, lihtsalt pisut targemana. Teadmine üksi ei ole kõikvõimas. Mõistusega võib analüüsida küll süvitsi, kuid kehamälu on talletanud ikka mõnda, mida niisama lihtsalt mõttejõuga maha raputada alati ei õnnestu.“ – Stina.
Loe Stina kogemusest pikemalt SIIN.
Mõttemustrite muutmine
Selleks, et alateadvuses olevat muuta, tuleb alateadvusesse siseneda ja sisestada sinna uued programmid. Selle tulemusena unustate või lasete vabaks oma vanad mustrid ning loote nende asemele uued. Selleks, et luua uut mina, tuleb lakata olemast praegune mina.
Inimesel on võime vaadelda ennast ja oma mõtteid. Me saame otsustada, kes me olla tahame või ei taha ning valida, kuhu me oma energia suuname. Muutudes teadlikumaks, muutute tähelepanelikumaks. Tähelepanelikkusega tuleb ka kõrgendatud võime märgata.
Rohkem märgates õpite laiemalt vaatlema ning seda enam ärkate alateadlikust olemisest teadlikku teadvusesse. Olles teadlik, ei luba te enam ühelgi mõttel, teol või tundel, mida te kogeda ei soovi, märkamatult mööda lipsata.
Võtke endale aega, et mõtelda uuest olemisviisist. Küsige endalt olulisi küsimusi:
Kuidas oleks, kui … ?
Milline oleks parem olemisviis … ?
Mis siis, kui elaksin hoopis selles reaalsuses?
Millised isikuomadused on inimesel, keda imetlen?
Mõtetest olemiseni
Tiibeti keeles tähendab sõna mediteerima tuttavaks saama. Meditatsioon on enesevaatlemise viis, mis võimaldab meil muuta oma aju, keha ja olemisviisi. Õigesti läbiviiduna viib meditatsioon ajulained loomulikul teel alfasagedusse, kus me viibime ka näiteks magades. Kaob ajataju ja unustate enda identiteedi. Meditatsiooni kaudu saame sisestada vajaliku neuroloogilise riistvara nagu need katsealused, kes füüsiliste klaverimängijate kõrval tegid vaimseid klahvivajutusi.
Mediteerides võiks mõtiskleda, kuidas tunduks, kui oleksite õnnelik, rahul ja terviklik? Mediteerides võtate enda teadmised, asetate end sellesse võrrandisse ja viite end õnneseisundisse. Tulemuseks on vaimne seisund. Korduvalt sama vaimse seisundi loomisel, muutub see teie jaoks tuttavlikuks ning nii seadistate uusi ühendusteid.
Mida enam vaimset seisundit harjutate, seda enam saavad nendest mõtetest kogemused.
Meditatsioonijärgselt olete teistsugune kui enne alustamist. Olete liikunud uude olemisviisi. Te mitte ainult ei praktiseeri õnnelikkust või tänulikkust, vaid oletegi päriselt õnnelik ja tänulik. Uus olemisviis loob uue isiksuse, uus isiksus loob uue isikliku reaalsuse.
Iseennast uuesti looma asudes on arukas valida esmalt üks omadus, mida oma vanast minast muuta sooviksite. Näiteks võib see olla seotud sellega, kuidas reageerite armastusele või mis mõtted teid saadavad, kui teiste peale vihastate. Alateadvuse mõjutamine algab märkamisest, kuidas ja kus need automaatsed reaktsioonid on programmeeritud.
Image by senivpetro on Freepik
Biofeedback teraapia
Lifekeskus pakub biofeedback teraapiat, mis on ainulaadne viis vastava seadme abil aidata ajul vabaneda alateadvusesse kogunenud piiravatest mõttemustritest. Biofeedback teraapia on efektiivne meetod iseenda muutmise teekonnal. Kui esmased teravamad või püsivamad negatiivsed automaatmõtted on vabastatud, on oluliselt kergem hiljem ise meditatsioonidega ennast edasi aidata.
Loe lähemalt, kuidas biofeedback teraapia automaatseid programme tasakaalustab SIIN.
Juhitud meditatsioon
Meditatsiooniga võib algust teha mitmel moel. Internetist leiab palju erinevaid juhitud meditatsioone, mis aitavad edukamalt lõõgastuda. Leia endale sobiv ise või proovi näiteks seda dr Joe Dizpensa juhitud 35 minuti pikkune külluse ja tänulikkuse meditatsioon (inglise keeles).
Kasutatud kirjandus
Davidson, J. R. (2021) „Aju emotsionaalne elu.“ Kirjastus: Äripäev
Dispenza, J. (2014) „Kuidas vabaneda harjumusest jääda iseendaks. Mõistuse väljalülitamine ja uue mõtteviisi loomine.“ Kirjastus: Ersen