Millised on ärevuse sümptomid ja kuidas ennast aidata
Mis on ärevushäire?
Ärevushäired on sageli esinev psüühikahäire. Kuni neljandik inimestest kannatab elu jooksul mõne ärevushäire sümptomi all. Et kimbutamas on ärevus, selle äratundmise ja ka ravini jõutakse sageli suure hilinemisega.
Ärevust üldse mitte kunagi tundvaid inimesi ei ole olemas. Kui hirm ja ärevus on talutavad, mööduvad ning me suudame mõista, miks me end nii tunneme, ei pruugi see olla suur probleem. Ärevus muutub häireks, kui ärevustunne segab igapäevaelu.
„Hakkasin tahtmatult pidevalt kõige pärast muretsema. Mul kujunesid ärevushäired. Üks mu lastest on olnud palju haige ning oleme ka haiglas ravil olnud. Ärkasin öösiti kell kolm ja otsisin internetist vastuseid. Mõtlesin oma lastele, iseendale ja abikaasale interneti toel külge igasuguseid haigusi ja kartsin väga, et mu teisigi lähedasi võib tabada raske haigus. Kui lapsed mängisid, kujutasin alati ette kõige hullemaid stsenaariumeid asjadest, mis kõik võivad juhtuda. Elasin iga päev meeletus hirmus.“ – Mari (32)
Ärevushäire sümptomid
Ärevuse sümptomite puhul selgitatakse esmalt, kas sümptomite põhjuseks võiks olla spetsiifilist ravi vajav füüsiline haigus või ajukahjustus. Samuti veendutakse, et tegemist ei ole ravimite või mõnuainete tõttu tekkinud sümptomitega. Edasi uuritakse, kas ärevus võib olla esile kutsutud traumeerivatest elusündmustest.
Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni järgi eristatakse kahte ärevushäirete rühma: foobsed ärevushäired ja muud ärevushäired.
Foobsed ärevushäired on näiteks agorafoobia, sotsiaalfoobia ja lihtfoobia. Muude ärevushäirete all tuntakse paanikahäiret, generaliseerunud ärevushäiret ja ärevushäiret depressiooni sümptomitega.
Ärevuse sümptomid võivad olla inimestel väga erinevad.
Siin on loetletud mõned neist.
Ärevushäire puhul ärevus:
- Esineb ka juhul, kui reaalset ohtu ei ole
- Esineb koos abituse tundega
- Häirib oluliselt inimese elukvaliteeti ja igapäevaseid tegemisi
Ärevuse psüühilised sümptomid:
- Rahutus, võimetus lõõgastuda
- Pidev pingetunne
- Muretsemine segab keskendumist
- Kõrgenenud erutuvus ja ärrituvus
- Hirm kaotada enese üle kontrolli
- Surmahirm
- Ebareaalsustunne, justkui ümbritsev maailm ei olekski päris
„Mul tekkisid äkitselt ärevushäired. Oli tunne, et kohe kukun kokku või minestan. Mõtted kiilusid kinni ja sõnad ei tulnud suust. Mind ehmatas ka käte, jalgade, sõrmede ja varvaste tuimus. Olin kabuhirmus!” – Kadi (42)
Ärevushäire füüsilised sümptomid:
- Südame kloppimine
- Higistamine
- Värisemine
- Suukuivus
- Hingamisraskused, lämbumistunne
- Valud rindkeres
- Iiveldustunne
- Lihaspinge
- Kuuma- ja külmahood
- Tuimus
- Pearinglus
- Neelamisraskused
Muud häired:
- Unehäired
- Probleemid seksuaalsusega
„Ma ei tea täpselt aega, millal ärevushäired hakkasid mu elu segama, aga igal juhul on see kestnud väga kaua – oma 30 aastat on paanikahood ja ärevus ühel või teisel moel mu valikuid dikteerinud. Ma ei tea, kas selle tunde algpõhjused peituvad ülitundlikus närvisüsteemis või paaris väga traumeerivas sündmuses minevikus, aga võin öelda, et võimetus ärevushäirete ja paanikahoogudega toime tulla ja sellest tekkinud erinevad hirmud muutsid mind lõpuks kellekski teiseks kui ma end tundnud olin. Võtsin omaks vältimistaktika ja püüdsin kuidagi hakkama saada“ – Annika (48)
Generaliseerunud ärevushäire
Generaliseerunud ehk üldistunud ärevushäire puhul on inimesel justkui ärevustunne kogu aeg või peaaegu kogu aeg.
Krooniline ärevus toob kaasa sageda muretunde, mida ei õnnestu kontrollida. Muud kaasuvad tunnused on inimestel üldistunud ärevushäire puhul erinevad.
Sageli esinevad neil üks või mitu järgmistest raskustest:
- Unehäired
- Lihaspinged
- Rahutustunne
- Keskendumisraskused
- Ärrituvus
- Kiirelt väsimine
Ärevushood
Ärevushood ehk teisisõnu paanikahäire on ärevushäire alaliik, mille puhul tabavad inimest korduvad, ootamatud paanikahood.
Paanikahoog on lühiajaline, tervisele ohutu, kuid siiski raskesti talutav seisund. Kuna hood esinevad ootamatult, hakkavad inimesed neid kartma ning teadlikult või alateadlikult vältima olukordi, kus varasemalt on paanikahoog esinenud või kus oleks paanikahoo esinemine eriliselt ebameeldiv.
Näiteks välditakse ühistranspordiga liiklemist.
Paanikahoole omased tunnused on:
- Südamepekslemine, kiirenenud pulss
- Hingetus- ja lämbumistunne
- Valu rinnus
- Iiveldus või kõhuvalu
- Nõrkus
- Pearinglus, minestamistunne
- Ebareaalsustunne
- Hirm surma, enesevalitsuse kaotuse ees
- Higistamine
- Värisemine
- Käte ja jalgade tuimus
- Külma- ja kuumahood
Sagedamini esinevad ärevushäired
Ärevushäireid on erinevat laadi. Kuigi ärevusega seotud tundmused võivad olla erinevatel häiretel sarnased, on ärevushäirega edukamaks toimetulemiseks hea teada, miks ja missugune ärevushäire inimest kimbutab. Järgnevalt toome välja mõned sagedamini esinevad ärevushäired:
Obsessiiv-kompulsiivne häire
Obessiiv-kompulsiivse häire puhul on sundmõtted ärevuse kaasuvad nähtused. Liigsest ärevusest kujunevad sellisel juhul inimesel korduvad mõtted, kujutlused, käitumise või liikumise mustrid jms. Levinumad tunnused on:
- Obsessiivsed mõtted ehk sundmõtted – korduvad mõtted või kujutlused, mis ei ole olukorras olulised, kuid tikuvad siiski pähe. Sundmõtted on sageli sellised, mis inimesi hirmutavad või on muul moel ebameeldivad, näiteks kujutletakse õnnetusi juhtumas.
- Kompulsiivsed teod ehk sundteod – tegevused või rituaalid, mida inimene tunneb, et peab tegema, et mõtetega seotud ärevust maandada. Näiteks pestakse sageli käsi või kontrollitakse mitmeid kordi üle, kas uks on lukus. Nende tegevuste ära jätmine suurendab ärevustunnet.
Arvatakse, et obsessiiv-kompulsiivne häire on seotud serotoniini ainevahetuse häirega. Sageli esineb obsessiiv-kompulsiivset häiret koos depressiooniga.
Sotsiaalfoobia
Sotsiaalfoobia, mis on sotsiaalne ärevus teisisõnu, tekib inimestel olukordades, kus ta on sunnitud suhtlema, olema tähelepanu keskpunktis või esinema. Teatud määral on selline ärevustunne tavapärane ega tähenda koheselt, et tegemist on häirega. Sotsiaalfoobia tunnustuseks on näiteks hirm:
- avaliku esinemise ees
- avalikus kohas punastamise ees
- avalikus kohas söömise ees
- avalike tualettide kasutamise ees
- rahvahulkade ees
- eksamite tegemise ees
- võõraste inimestega suhtlemise ees
- endast kõrgemal positsioonil oleva inimesega rääkimise ees
- seltskondlikul üritusel käimise ees
Traumajärgne stressihäire
Traumajärgse stressihäire puhul on ärevus käivitunud traumaatilisest sündmusest tulenevalt. Traumeerivad sündmused on hirmutavad, õudust ja abitust tekitavad olukorrad nagu avariid, vägivallakogemused, loodusõnnetuste üleelamine või midagi muud sarnast. Traumajärgsele stressihäirele on omased:
- pealetükkivad meenutused
- elavad mälupildid juhtunust
- õudusunenäod
- sage tunne justkui elatakse sündmusi uuesti läbi
- püüd vältida traumaga seotud mõtteid, olukordi või tegevusi
- emotsionaalne tuimus
- teistest võõrdumise tunne
- huvi kadumine varem meeldinud tegevuste suhtes
- tüüpilised ärevuse sümptomid
Terviseärevus
Terviseärevus on ärevuse alaliik, mille puhul inimene jälgib ülima hoolsuse ja ärevusega oma keha toimimist.
Terviseärevuse sümptomid väljenduvad pidevas mures oma tervisliku seisundi pärast. Valuhood ja ebamugavustunded tekitavad tugevat muret. Sageli püsib terviseärevuse puhul mure tervise pärast ka siis, kui arst on kinnitanud, et muretsemiseks põhjust ei ole. Terviseärevus võib väljenduda ka tungiva sooviga olla kogu aeg maksimaalselt parimas vormis. Sellisel juhul võib viia ärevus spordi või tervisliku toitumise harjumused ekstreemsusteni.
Terviseärevus võib kujuneda edasi vaimseks häireks, hüpohondriaks. Hüpohondria ärevushäire alla otseselt ei liigitu, kuid on leitud seoseid, mil ka näiteks obsessiiv-kompulsiivse häirega inimestel on esinenud hüpohondriat kaasuva nähtusena. Hüpohondrikud on enamasti veendunud, et põevad raskeid ja eluohtlikke haigusi, ka juhul, mil arst on nad terveks tunnistanud.
Lihtfoobiad
Lihtfoobiate puhul kardab inimene püsivalt ja tugevalt mõnd konkreetset olukorda või asja, mis on tegelikult ohutu. Sellist hirmu võivad põhjustada väga erinevad asjad. Levinumad on näiteks hirmud mingite loomade või putukate ees, vere ja vigastuste, lendamise, suletud ruumide, äikese jms. ees.
Ärevushäire ja teised haigused
Depressioon ja ärevushäire võivad esineda üheaegselt.
Kroonilisi ärevushäireid on seostatud nii depressiooni kui ka füüsiliste häirete nagu näiteks ajuvereringe-, seedetrakti- ja südamehaiguste suurema avaldumisriskiga.
Mida kauem on ärevushäire jäänud tähelepanuta, seda tõenäolisemalt esinevad kaasuvad probleemid.
Unehäired ja ärevus on väga levinud kombinatsioon, kuna ärevustunne võib saata ka unne jäämise hetkel. Inimesed kogevad ärevust väga erinevalt.
On inimesi, kes kirjeldavad, et neid tabab tihedamini hommikune ärevus, on ka inimesi, kes kurdavad ärevustunnet just õhtusel ajal. Inimesed on kirjeldanud, et saavad kohvist ärevuse. Kõrge kofeiinisisaldusega jookide nagu kohvi tarbimine või esile kutsuda ärevusele sarnaseid sümptomeid nagu südame kloppimine, millest tekkinud hirm võib omakorda kaasa tuua ärevushoo.
Ärevuse test
Ärevushäire kahtluse korral tuleks pöörduda oma perearsti poole, kes omakorda määrab vajaliku ravi või suunab edasi spetsialisti jutule. Soovi korral saab ka kodus enne arsti juurde minemist kontrollida erinevate küsimustike toel, kas ärevus võib olla probleemide põhjuseks.
Ärevushäire test kui selline on näiteks ärevushäirete sõelküsitlus.
Selle testi puhul on erinevate häirete juures toodud küsimused, mille vastused annavad spetsialistile indikatsiooni, kas tegemist võib olla nende häiretega.
Ise saab vastuseid analüüsida näiteks eespool olevate häirete kirjelduste abil.
Ärevushäirete sõelküsitlus:
Paanikahäire –
- Kas Teil esineb paanikahooge, mille ajal äkki tekib südamekloppimine, õhupuudus või peapööritus?
- Kas Te tunnete hirmu, et Teil hakkab halb mingites kindlates olukordades?
- Kuidas need hood mõjutavad Teie elu?
Generaliseerunud ärevushäire –
- Kas Te muretsete liiga palju pisiprobleemide pärast?
- Kas Te närveerite paljude erinevate asjade pärast?
- Kas Te tunnete, et olete pidevalt pinges ja rahutu?
Sotsiaalne ärevushäire –
- Kas Te olete liiga kartlik viibides suhtlemisolukordades või tähelepanu keskpunktis?
- Kas Te väldite selliseid olukordi?
- Kas Te muretsete liiga palju selle üle, mida teised võivad Teist mõelda?
Miks tekib ärevushäire
Ärevushäire põhjused peituvad nii pärilikkuses kui ka väliskeskkonna tegurites ning nende kahe vastastikuses mõjus. Uuringud on näidanud, et geneetiliste teguritega saab selgitada umbes 30-40% haigestumisjuhtudest. Olulisemad on välised mõjud nagu ohuolukordadega kokkupuuted, kaotused, väärkohtlemine ja ebaturvaline kiindumussuhe lapsepõlves. On leitud, et ka teatud isikuomadused suurendavad ärevushäirete riski – näiteks jäigad suhtumisviisid ja harjumuspärased tõlgendused võivad suurendada ohutunnet ja soodustada hirmutunde kinnistumist. Samamoodi on nähtud, et neil, kes on juba lapsena ujedad ja kartlikud uute olukordade suhtes võivad tõenäolisemalt kogeda sotsiaalset ärevust ka hilisemas elus. On leitud, et ärevushäirega vanemate lastel on viis korda suurem risk ärevushäire diagnoosiks.
Ärevuse bioloogiliseks aluseks on teatud ajuosade talitlus, mille ülesandeks on tagada emotsioonide, mälu ja kehaliste reaktsioonide omavaheline kooskõla. Seni on uuringud näidanud, et ärevushäirete puhul võib teatud ajukeemia tegevus olla häiritud.
Kaua kestab ärevushäire
Kui ärevushäirega vahel kaasnevad paanikahood, siis nagu nimigi viitab, tulevad nad hooti ja kestavad lühikest aega. Ärevushäire kui selline võib ise olla aga küllaltki pikka kulgemisega. Generaliseerunud ehk üldistunud ärevushäire on pikaajaline ärevushäire, mis võib vajada ka kuni mitmeid aastaid vältavat ravi ja teraapiat. Kui ärevushäire esineb koos depressiooniga, siis depressioon võib elu jooksul korduvalt tagasi tulla.
Kuigi ärevushäirete kulgu ja prognoosi on raske üldiselt ennustada, on teada, et mida varem on ärevushäire olemasolu teadvustatud ja sellega tegelema asutud, seda suurem on tõenäosus, et leitakse sobiv abivahend enda aitamiseks ning sellisel juhul ei pruugi ärevushäire elu jooksul enam ka korduda.
Lapse ärevus
Lapse ärevushäire väljendub küllaltki sarnaselt täiskasvanule.
Enamasti diagnoositakse lastel ärevus koolieas. Noorukite seas on ärevushäire levimus 6-10%.
Kõige enam on noortel obessiiv-kompulsiivsest häiret, aga ka sotsiaalfoobiat, paanikahäiret, traumajärgset stressihäiret, generaliseerunud ärevushäiret ja dissotsatiivseid häireid ehk häireid, mille puhul kaob ajutiselt reaalsustaju.
Ärevuse sümptomid lapsel
Millal kahtlustada lapsel ärevushäiret? Tähelepanelik tuleks olla järgneva suhtes:
- Unetus
- Lapsel on hirm esineda kogu klassi ees
- Lapsel on hirm sõita ühistranspordiga
- Sagedased puudumised koolist
- Ebamäärased ja korduvad kehalised sümptomid (seletamatud valud jms)
- Raskused koduste ülesannetega mõistliku ajaga toime tulla
- Korduv arsti juurde pöördumine
- Enese pidev pesemine, suur bakterihirm
Kuidas aidata ärevushäirega last
Kui kahtlustad, et lapsel on ärevushäire, pöördu oma perearsti poole, konsulteeri terapeudiga ning leia sobiv teraapiavorm, mis last kõige edukamalt toetaks.
Selleks, et aidata lapsel ise paremini mõista ärevusega kaasnevaid tundeid ja mõtteid, on psühholoog Andero Uusberg loonud videotunni, milles selgitab 7-12. klassi õpilastele, kuidas tunded tekivad ning ühtlasi annab ka näpunäiteid, kuidas neid paremini juhtida.
Leia videotund siit:
Ärevuse ravi
Võivad tekkida küsimused, kas ärevushäire on ravitav ja kas ärevushäirest on võimalik vabaneda. Vastuseks saab öelda, et üldjuhul siiski on ärevushäire ravi võimalik ning õigeaegsel diagnoosimisel on võimalik ärevushäirest ka jäädavalt vabaneda.
Kuidas ravida ärevushäiret? Generaliseerunud ärevushäire puhul kasutatakse sageli ravimeid, et leevendada ärevustunnet ning rahustada. Raviefekt saabub kiiresti, kuid neil ravimitel on ka rida soovimatuid kõrvaltoimeid nagu reaktsioonikiiruse oluline vähenemine, mis takistab näiteks autot juhtimast. Suurimaks puuduseks ärevusvastaste ravimite tarvitamisel on aga ravimisõltuvuse tekke suur risk. Kui ärevushäirega kaasneb depressioon, võidakse määrata ka antidepressante.
Ärevushäirega toimetulek on ilma mingisuguse abita keeruline. Ärevushäire puhul on vajalik leida endale sobiv toetav teraapiavorm. Ärevushäire teraapia võib olla näiteks kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia, mille seansside jooksul õpetatakse ärevushäire all kannatavale inimese lõdvestumistehnikaid. Olenevalt ärevushäire tüübist võivad sobida erinevad teraapiavormid. Üheks toetavaks teraapiavormiks on näiteks biofeedback teraapia, mis võib aidata elu ärevushäirega talutavamaks muuta või sellest sootuks vabaneda.
Ärevushäire eneseabi
Ärevusest vabaks saamine võib olla pikaajaline protsess, aga on viise, kuidas võidelda ärevuse vastu iga päev.
Kuidas ärevusega toime tulla?
Esmalt tuleks kinnistada vaimset tervist hoidev elustiil. Selleks:
Maga igal öösel 8-9 tundi
- Liigu ja spordi regulaarselt
- Toitu tervislikult
- Tarbi piisavalt vett
- Väldi alkoholi, narkootilisi aineid, kofeiini
- Tee asju, mis pakuvad rõõmu
- Hoia suhteid lähedastega
- Veeda aega iseendaga
- Paku endale regulaarselt vaimset pingutust
- Puhka ja lõõgastu
- Luba endale eksimusi
On olemas ka erinevad harjutused ärevuse vastu, mida saad iseenda peal proovida. Üks võimalus, kuidas vähendada ärevust, on treenida end paremini hingama. Kuigi võib tunduda veider, et hingama peaks õppima hakkama, on õige hingamistehnika väga tõhus viis, kuidas ärevust maandada ning toimib kui ärevushäire looduslik ravi.
Ärevil olles hingame rindkere ülaosa kaudu ning hingetõmbed on lühikesed. Kui oled rahulik, on hingamine hoopis sügavam. Emotsioonid mõjutavad meie hingamist, aga ka meie ise saame hingamisega mõjutada oma emotsioone. Rahulik ja sügav hingamine aitab ärevuse vastu. Inimene ei saa olla samaaegselt ärevil ja hingata rahulikult.
Ära jää ärevat hetke ootama, vaid harjuta sügavat hingamist juba enne. Tee nii:
- Pane vasak käsi kõhule ja parem rinnale. Hinga sisse ja välja. Kas sisse hingates liigub kõht ka või ainult rindkere? Kas hingamine on sügav või pigem pinnapealne?
- Proovi hingata selliselt, et sisse hingates kõht täituks õhuga ja välja hingates suru õhk ka kõhust välja.
- Kõige parem on harjutada kõhuhingamist pikali olles.
Teine hea hingamistehnika on ruut-hingamine. Selleks:
- Hinga nina kaudu sisse ja loenda samal ajal mõttes 4 sekundit
- Hoia hinge kinni 4 sekundit
- Hinga nina kaudu välja 4 sekundit
- Hoia hinge kinni 4 sekundit
Jätka nii mitu tsüklit järjest.
Sarnaselt võid katsetada lühemate või pikemate intervallidega. Sellised rahustavad hingamistehnikad tulevad äreval hetkel kasuks. Mis aitab ärevushäire vastu kõige edukamalt on teadlik inimene, kes suudab iseend vajadusel koheselt abistada.
Kuidas aidata ärevushäirega inimest
Ärevushäiretest vabanemine on keeruline ning tihti kiiret ja kohest lahendust ei ole. Kui sa tead, et sinu lähedane kannatab liigse ärevuse all, siis siin on mõned näpunäited, kuidas teda paremini toetada:
- Kuula oma lähedast sõbralikult, toetavalt ja rahulikult
- Vali rääkimiseks sobilik hetk, mil olete mõlemad rahulikud ja teil on aega
- Kui algatad vestluse, alusta sellest, mida oled märganud ja mis sulle muret teeb
- Ära hakka kohe nõu andma ega lahendusi pakkuma
- Ära hakka oma muredest rääkima
- Hoidu väljenditest nagu: „Võta end kokku!“ või „Mõtle positiivselt!“ vms.
- Hari end ärevuse teemadel
- Motiveeri oma lähedast end aitama
- Võtke ette ühiseid tegevusi, mis võiksid ärevust vähendada
- Kui lähedane pelgab ise arsti poole pöörduda, paku oma abi
Vaata ja kuula, kuidas teised oma ärevust leevendavad
Peaasi.ee on loonud lühikese videoklipi, kus nad on inimestelt tänaval küsinud, kuidas nemad oma ärevust maandavad.
Vaata videolõiku siit:
Kasutatud allikad:
- Dlik, J. Ärevushäirete diagnostika ja ravi esmatasandi arstiabis. Avaldatud Eesti Arstide Liidu ajakirjas „Eesti Arst”. 2002
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/9408/4596
- Healthline.com
https://www.healthline.com/health/caffeine-and-anxiety#symptoms
- Inimene.ee
https://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/arevushaire/
- Kleinberg, Anne. Ärevushäirete diagnostika ja ravi. SA Tallinna Lastehaigla. 2015
- Kliinikum.ee
https://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/psyhholoogia/mudel/mudel.htm
- Peaasi.ee
https://kampaania.peaasi.ee/mis-on-arevushaired/
- Toptervis.ee
https://toptervis.ee/hingamisega-arevuse-vastu/
- Virutaalkliinik.ee
https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2019/10/11/arevushaire-ja-selle-fuusilised-ilmingud