Lifekeskus logo

KASULIKKU

ATH – millest see tuleb, kuidas avaldub ja mida teha?

„Minu pojal diagnoositi ATH ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäire või teise nimega tuntud ka kui ADHD. Tal oli suuri probleeme käitumisega. Temal avaldusid ATH tunnused läbi selle, et ta ei suutnud keskenduda ning raske oli asjadest aru saada. Ta ei tahtnud üldse õppida. Tundus, et tal on kogu aeg kiire … pidi kogu aeg liikuma ja ei suutnud rahulikult ühe koha peal olla. Samuti ärritus kiiresti ja vihapursked tekkisid tühjade asjade peale ning pärast seda ei suutnud ta maha rahuneda. Ta lõi klassikaaslasi ja oli agressiivne. Ta ei allunud õpetajate korraldustele ja sai õpetajate käest palju märkusi.“ – 8-aastase lapse ema Marju

 

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire ehk lühendatult ATH või teisisõnu tuntud ka kui ADHD esineb Rootsi Karolinska Instituudi andmetele 2-4% täiskasvanutest. Teatakse, et ATH sümptomid avalduvad tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul ning kanduvad tihti edasi ka täiskasvanuikka.

 

Millest tuleb ATH?

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire ei ole halva vanemluse tagajärg, vaid neuroloogiline häire. Täpseid tekkepõhjuseid ATH puhul senini teada ei ole, kuid aktiivsus- ja tähelepanuhäirega inimeste aju ainevahetuses on leitud teatud eripärasid ning täheldatud on probleeme aju erinevate piirkondade töös. Viimasel ajal on leitud ka seoseid väliskeskkonnast pärit mürgise toimega ainetega kokkupuudetest. ATH-d on seostatud näiteks ühenditega, mida leidub teatud toiduainetes, säilitus- ja värvainetes, aga ka raskemetallides. Kuna kuni 30% ATH diagnoosiga laste vanematest esineb ATH tunnuseid, viitab see pärilikkusele.

 

ATH laps

ATH lapse iseloomustus võib olenevalt lapsest olla väga erinev. Enamasti tähendab aktiivsus- ja tähelepanuhäire seda, et häiritud on keskendumine vaimset pingutust nõudvale tegevusele. Keskendumishäirega lapsed võivad olla kohmakad ja aeglased, mistõttu on neil raskem õppida näiteks korra hoidmist ja potil käimist. Tähelepanuhäire lapsel tähendab ka seda, et teda on tavapärasest keerukam kuuletuma panna ning sageli on neil endalgi selline tunne, et jäsemed ei allu nende tahtele. Eelkooliealiste laste puhul avaldub ADHD häire peamiselt motoorselt, nad on püsimatud ja liikuvad. ATH laps lasteaias ei taha teiste lastega koos mängudele või õpingutele keskenduda.

Kõige enam tekitab ATH probleeme noorukieas, eelkõige neil, kes pole õigel ajal abi saanud. Sageli jäetakse kooliõpingud pooleli ning lapse käitumises võivad tekkida häired. Kõige kehvemal juhul kujunevad sellistel noortel täiskasvanueas isiksushäired. Kuni 75% ATH (tuntud ka ADHD nime all) diagnoosiga lastest võib esineda ka teisi lapseea psüühikahäireid nagu depressioon, ärevushäire, spetsiifilised õpivilumuste häired jms. Kui aga õigeaegselt ATH olemasolule tähelepanu osutada ja last toetada, on võimalik keskendumisraskustest tingitud kahjud minimeerida.

 

ATH test

ATH diagnoosimine algab vastavalt lapsevanematelt ja pedagoogidelt saadud informatsioonile. Lapse käitumist jälgitakse ja viiakse läbi psühholoogilised ning logopeedilised uuringud.

ATH diagnoos järgneb tavaliselt siis, kui aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid on kestnud kaua, esinevad mitmes keskkonnas (näiteks koolis, kodus ja sõprade seltsis) ja on sedavõrd tugevad, et mõjutavad inimese tegutsemisvõimet ning põhjustavad teisi probleeme. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire puhul saab välja tuua kolm valdkonda, kuidas see lastel väljendub: hüperaktiivsus, tähelepanuhäire või nende kahe kombinatsioon (RHK-10).

Selleks, et kohe ja ise püüda aimu saada, kas minu lapsel või minul endal esinevad ATH tunnused, võib lugeda järgnevaid väiteid. Kui väga paljud neist tunduvad omased, tasub ühendust võtta spetsialistiga, et täpsemalt selgust saada.

Tähelepanu puudulikkuse tunnused:

  • igavus/tüdimus tekib kiiresti
  • raskused asjade lõpetamisel
  • pidevalt tegevuste vahetamine
  • puudub oma tegevustest ja kohustustest ülevaade
  • võimetus planeerida, organiseerida ja valida
  • raskusi kuulamisteel info vastuvõtmisel
  • pisiasjade unustamine
  • asjade pidevalt edasi lükkamine
  • raskusi ankeetide täitmisel, instruktsioonide mõistmisel, asjade meenutamisel
  • kahtlemine otsustes
  • hajameelsus
  • asjade kaotamine
  • kaootiline elustiil
  • ajutiselt nn ülekeskendumine nt arvutimängule, suhtlusportaali jm ja seetõttu jäävad vajalikud asjad tegemata

Hüperaktiivsuse ehk liigse kehalise aktiivsuse tunnused:

  • raskused paigal püsimisega (koosolekul, teatris jm)
  • alatasa kiirustamine
  • pidev tormamine, asjade otsimine
  • sisemine rahutuse tunne
  • võimetus olla rahulikult
  • liigne rääkimine

Impulsiivsuse tunnused:

  • mõtlematult asjade välja ütlemine
  • teiste segamine oma rahutusega
  • kannatamatus
  • mõtlematu käitumine (liigne kulutamine, hasartmängurlus, äkiline töökohavahetus jms)
  • kiirustamine suhete lõpetamisel ja alustamisel

 

QbTest on ka üks viis, kuidas diagnoosi toetada. Seda testi viiakse läbi erinevates raviasutustes. Test sooritatakse arvuti ees hinnates tähelepanuvõimet. Kasutades spetsiaalset pulti hinnatakse impulsiivsust ja samaaegselt ka tähelepanuvõimet ning analüüsitakse aktiivsuse taset liikumisanduri abil. Testi tulemusi tõlgendab psühhiaater. 

„Minu tütrel oli juba mõnda aega ATH ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäire või tuntud ka kui ADHD. Temal avaldunud ATH tunnused olid püsimatus, impulsiivsus, hajameelsus, tähelepanuvõime puudulikkus, keskendumisraskused ja kiired meeleolumuutused. Ta ärritus ja vihastas lihtsate asjade peale. Koolis oli tal palju probleeme keskendumise ja õppimisega.“ – 11-aastase lapse ema Mari

 

Kuidas aidata ATH last

Igal negatiivsel omadusel on vastukaaluks positiivne. ATH-ga inimestel võib olla ühel hetkel suuri raskusi keskendumisega, järgmisel aga nad suudavad ideaalselt süveneda ning siis jällegi on nad sunnitud keskenduma ülemäära, kuigi seda ei soovi. ATH ei ole kunagi ainult hea või ainult halb.

Kuigi tähelepanuhäire paneb vanemaid proovile, tuleb lapsega suhelda rahulikult, järjekindlalt ja häält tõstmata. Hüperaktiivsele lapsele sobib kindel, rutiinne päevakava. Tema jaoks on tähtis, et kodus, lasteaias ja koolis kehtiksid samad reeglid, nii tekivad tal harjumused ja paremad arusaamised piiridest. Teiste lastega võrreldes võivad aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lapsed vajada rohkem füüsilist kontakti. Kui last õrnalt õlast puudutada, võib see aidata tal paremini oma tähelepanu koondada. ATH-ga lastel kujuneb pahatihti madal enesehinnang, kuna ta satub sageli pahandustesse ja saab kurjustada. Madala enesehinnangu kujunemise vältimiseks tuleb last tunnustada ja kiita ka püüdluste eest.

„Nii minul endal kui ka minu pojal on diagnoositud ATH ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäire või teisisõnu ADHD. Meid mõlemaid vaevasid ATH tunnused nagu suutmatus keskenduda ja võimetus ühte alustatud tegevust lõpuni viia. Nii oli meil kogu aeg käsil mitu erinevat tegevust korraga.“ – 13-aastase lapse ema Signe

 

ATH täiskasvanutel

Kui aktiivsus- ja tähelepanuhäirega laste puhul täheldatakse tihti suurenenud kehalist aktiivsust, siis täiskasvanutel avaldub ATH pisut teisiti. Enamasti väljendub aktiivsus- ja tähelepanuhäire täiskasvanul pigem hajameelsusena, võimetusena võtta vastu otsuseid ja teha valikuid. Allajärgnevast loetelust leiad mõned täiskasvanute aktiivsus- ja tähelepanuhäire tunnused:

Seletamatult kehvad tulemused. Ilma loogilise selgituseta, ei suuda inimene vaatamata ande olemasolule või potentsiaalile end teostada.

Komme mõtetes uitama minna. Raske on keskenduda ja tähelepanu suunata konkreetsele ülesandele, kuna mõte kipub rändama. ATH-ga inimene ei suuda stimulatsiooni puudumisel keskenduda.

Raskused tegevuse korraldamisel ja planeerimisel. Lähete välja prügi viima, aga teel prügikasti juurde olete unustanud, mida tegema hakkasite, märkate pooleldi laotud puuriita ja asute hoopis seda laduma.

Tohutu loovus ja hea kujutlusvõime. Igas vanuses ATH-ga inimesi iseloomustab sageli intellektuaalselt ülev meeleolu. Kahjuks võib selle loomupärase sädeme lämmatada kriitika, vähene väärtustamine ning korduvad pettumised, frustratsioon ja läbikukkumised.

Raskused aja planeerimisel ja kalduvus asju edasi lükata. ATH-ga inimestel puudub sisemine aja kulgemise tunnetus. Oma maailmas ei märgata õieti sekundite tiksumist; puuduvad sisemised hoiatused, häirekellad, vihjed, ei ole arukat ajaplaneerimist ja aja võtmist.

Suur tahtejõud, põikpäisus ja abist keeldumine. ATH-ga inimesed on tihtipeale valmis enne läbi kukkuma kui teiste abiga midagi saavutama.

ATH ravi

Kui ATH on diagnoositud, algab ravi. ADHD ravi on pikaajaline ja keerukas ning eeldab kogu ATH diagnoosiga inimest ümbritsevate täiskasvanute pidevat koostööd. Vajalik on järjepidev nõustamine ja toetav teraapia. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire ravi toetamiseks kasutatakse nii psühhoteraapiat kui ka näiteks Biofeedback teraapiat.

Kui ATH takistab tugevalt tavapärast elutegevust, võib kasu olla ka ravimitest. ATH ravimid, millel on psühhostimuleeriv toime, parandavad keskendumisvõimet, vähendavad impulsiivsust ja aitavad paremini reguleerida oma käitumist. Ravimid määrab vajadusel psühhiaater.

Lapsevanematele ja pedagoogidele on loodud ka tugirühmad, mis aitavad ATH-d paremini mõista ja sellega toime tulla.

ATH-d selgitav video

Allpool leiad lühikese, vähem kui 3 minuti pikkuse videolõigu, mis selgitab, kuidas ATH ajus toimib. Video on inglisekeelne, aga video allosas olevalt menüüribalt saab valida eestikeelsed subtiitrid.

Kasutatud allikad:

  • Hallowell, Edward M.; Ratey, John J. 2022, „ATH 2.0 lapsepõlvest täiskasvanueani. Teaduslikud strateegiad tähelepanuhäirega toimetulekuks“. Tallinn: Äripäev. Originaalteos ilmus 2021. aastal pealkirja all ADHD 2.0: New Science and Essential Strategies for Thriving with Distraction – From Childhood Through Adulthood

 

 

  • Liivamägi, Jüri. (toim.) 2006. “Laste- ja noortepsühhiaatria”.  Tallinn: Medicina. Originaalis ilmunud soomekeelsena.

 

 

  • Roomeldi, M.; Haldre, L.; Susi, A.; Metsis, A.; Kõrgesaar, R. „Hüperaktiivne laps. Abiks lapsevanematele ja pedagoogidele“. 2003. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

 

Jaga seda postitust:

Share on facebook
Share on twitter
Share on linkedin
Share on skype
Share on whatsapp
Share on vk
Share on telegram
Share on email

Liitu meie uudiskirjaga!

Lifekeskus logo

Lifekeskuse missioon on aidata vähendada igas vanuses klientide stressi, ärevust, pingeid ja traumade mõjusid. L.I.F.E. seade koostöös Biofeedback terapeudiga toetab piiravate alateadvuslike mõttemustrite muutumist, parandades seeläbi elukvaliteeti.