Emotsionaalne valu ja kurbus

Emotsionaalne valu ja kurbus

Elus juhtuvad ebameeldivad asjad. Mitte keegi meist ei ole negatiivsete elujuhtumite eest kaitstud.

Emotsionaalne valu ja kurbus on loomulikud reaktsioonid eluraskustele. Need on lausa vajalikud, aga kui valutunne ja kurvameelsus jäävad liiga pikaks ajaks kaasas käima, võib kujuneda depressioon.

Seepärast on oluline võtta emotsionaalset valu tõsiselt ning vajadusel sellega ka tegeleda.

emotsionaalne valu

Image by rawpixel.com on Freepik

Emotsioon ei ole hea ega halb

Emotsioonid on meie igapäevaelu normaalseks osaks. Erinevad olukorrad kutsuvad esile erinevaid reaktsioone. Vahel oleme rõõmsad, siis kurvad, aeg-ajalt jällegi vihased. Ükski emotsioon ei ole hea ega halb, kõik nad on omal moel meile vajalikud. 

Samas ei tohiks kunagi emotsiooni ajendil kahjustada teist inimest. Teadmata, mida oma emotsioonidega peale hakata, võime kahjustada ka iseennast. Selleks, et oma tugevate emotsioonidega paremini toime tulla, tuleb oma emotsioone tunda. 

Teatakse kuut põhiemotsiooni:

  • Viha (raev, vimm, pettumus, ärritus, nördimus, solvumus, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ärrituvus, vägivaldsus);
  • Hirm (ärevus, kartus, närvilisus, mure, jahmatus, halb eelaimdus, ettevaatlikkus, kõhklus, õudus, ehmatus, paanika);
  • Vastikus (põlgus, põlastus, halvakspanu, jälestus, vastumeelsus, ebameeldivustunne);
  • Üllatus (imestus, põnevus, hämmastus);
  • Rõõm (õnnetunne, lõbusus, nauding, rahulolu, õndsus, uhkus, hea erutus, võlutus, rahuldus, eufooria, tunnustus, sõbralikkus, usaldus, headus, poolehoid, kiindumus, imetlemine);
  • Kurbus (murelikkus, rõõmutus, kahetsus, süü, häbi, üksildus, nukrus, meeleheide, depressioon).

Kurbus

Kurvastades me nutame, hoiame omaette ja meie tavapärane elurütm aeglustub. Kurvastustunne aitab meil kaotusega toime tulla, see on osa leinaprotsessist ning on abiks uuenenud olukorraga kohanemisel. Lühiajaliselt on selline meeleoluline muutus isegi pigem vajalik ja kasulik. Näiteks on leitud, et kui inimene on tundnud kurbust, on ta vähem eelarvamustest kallutatud, sihikindlam, tähelepanelikum ja lahkem teiste suhtes.

emotsionaalne valu ja kurbus

Image by rawpixel.com on Freepik

Emotsionaalne valu

Kuigi erinevad elusündmused leiavad aset meist väljaspool, tunneme tagajärgi enda sees. Emotsionaalne valu ei ole füüsiline, vaid on sisemine reaktsioon, mis on seotud eelkõige oluliste ja lähedaste suhete lõppemisega, leina, ressursside ja staatuse kaotusega. Valu tekib pettumusest, et elu ei läinud nii nagu oleme lootnud. Mida rohkem me mõtleme kaotatud suhtele või inimesele, seda ebamugavam ja valusam on olla.

Emotsionaalsele valule viitavad:

  • Sügav kurbus, kurvastustunne, depressioon
  • Lein
  • Üksindus
  • Negatiivsed emotsioonid
  • Paanika
  • Raev
  • Häbi
  • Väärtusetuse tunne

Emotsionaalne valu võib südamele haiget teha

Vahel on meil füüsiliselt valu, vahel emotsionaalselt. Uurijad on leidnud, et tihti tajume füüsilise valu kõrval lisaks ka emotsionaalset valu ja vastupidi. Kuigi need on erinevad tundmused, mõjutavad need meie aju samu piirkondi.

Kuigi tunnetuslikud protsessid toimuvad meie sees ja me tajume neid hingelisena, toimuvad eluraskustega kohanedes muutused ka meie füüsilises kehas. Meie meeled on kogu aeg ühenduses ning kuigi me ei pruugi kõike, mis meie kehas toimub endale suuta teadvustada, suudab meie keha tajuda kõike, mida me tunneme. Hollandis läbiviidud katse näitas näiteks, et inimeste südame löögisagedus muutus vastavalt sellele, kas neid tabas pettumusetunne või mitte.

Teatakse ka „murtud südame sündroomi“ ehk infarkti meenutavat seisundit, mille on esile kutsunud stressirohke sündmus nagu näiteks lahkuminek, lahutus või lein. See on emotsionaalse stressi põhjustatud kardiomüopaatia, mis toob kaasa järsu, kuid ajutise südamelihase ehk müokardi nõrgenemise. Lisaks on täheldatud muutusi kurvameelsete inimeste nahajuhtivuses. 

Kurvameelsus ja emotsionaalse valu seisund võivad mõjutada meie keha väga mitmel teiselgi moel. Emotsionaalne valu toel võivad füüsilised vaevused ägeneda, samas võib ka emotsionaalne seisund ise esile kutsuda füüsilisi hädasid.

Sisemiste pingetega on sagedamini kaasnenud näiteks:

  • Kõhulahtisus
  • Pearinglus
  • Peavalud
  • Lihasvalud
  • Iiveldus
  • Valud kätes ja jalgades
  • Kõhuvalud

Emotsionaalse valu sõltuvus

Emotsionaalne valu on meie mõtete tulemus. Kui midagi on juhtunud, haarab see meid endasse. Veedame tunde, päevi, nädalaid ja kuid meenutades, igatsedes, endamisi arutledes selle üle, mis on juhtunud ja see tekitab meis valu.

Kui me tunneme emotsionaalset valu väga tugevalt või sageli erinevatel põhjustel varases lapsepõlves või noorena, võime sattuda nõiaringi, kus me ei oska enam ilma valuta elada. Elust sisemise valuga saab uus normaalsus ning edasises elus kipume looma olukordi, mis kutsuksid esile seda tuttavat tunnet. Tuttav tähendab turvalist ja turvaline on hea. Meie alateadvusesse on kinnistunud teadmine, et pidevalt emotsionaalselt pinges olemine on hea. Selle tulemusel saboteerib inimene ise alateadlikult omaenese elu, luues olukordi, mis tunduvad head, aga häid tulemusi tegelikult ei too.

Emotsionaalse valu nõiaringi jäänud inimene võib:

  • Kujutada ette ainult negatiivset tulevikku
  • Tõlgendada olukordi üksnes negatiivselt
  • Omakasupüüdlike ja ebatervete inimestega suhtesse astuda
  • Hoiduda abi küsimisest
  • Jääda kinni ohvrirolli

Sõltuvus ohustab emotsionaalse valu all kannatavaid inimesi ka teisel moel. Kurvameelsus võib viia teiste ennasthävitavate käitumismustrite juurde, millega otsitakse sisemisele valule leevendust.

Need on käitumisviisid nagu näiteks:

  • Agressiivne käitumine ja vägivald
  • Alkoholi kuritarvitamine
  • Enesetapukatsed
  • Impulsiivne raha kulutamine, hasartmängude mängimine, juhusuhted
  • Söömishäired
  • Riskikäitumine
  • Enesevigastamine
  • Enesetapumõtted

Emotsionaalsest valust vabanemine

Kuigi kurbus ja emotsionaalne valu on normaalsed nähtused, ei ole sugugi normaalne, kui kurvameelsusest saab igapäevane ja kõikehõlmav nähtus. Kui tundub, et valutunne ja kurbus võtavad võimust ega taha üle minna, tasub otsida viise enda aitamiseks.

Millest alustada?

  • Räägi lähedastega. Isegi kui tundub, et teised ei suuda mõista, saavad nad kuulata ja olla toeks, aidates näiteks toredate tegevustega ellu taas värvi tuua.
  • Teraapia. Oma mõtetes ja tunnetes selgusele jõudmiseks on heaks abiliseks teraapia. Psühhoteraapia ja psühholoogiline nõustamine võivad aidata leida oma murele uut perspektiivi.
  • Biofeedback teraapia. Kui tundub, et enda avamine on midagi, mida hetkel teha ei suuda, võib abi olla Biofeedback teraapiast. See on ainulaadne teraapiavorm, kus klient detailselt oma murest terapeudile rääkima ei pea. Ilma eneselegi täielikult emotsionaalse valu lähtepunkti teadvustama on Biofeedback teraapia toel võimalik leida nii mõtteselgust kui meelerahu. Loe Biofeedback teraapia kohta lähemalt SIIN.
emotsionaalne valu

3-astmeline tehnika emotsionaalse valuga toimetulekuks

Esimene samm emotsionaalsest valust vabanemisel on selle olemasolu teadvustamine. Midagi on juhtunud ja selle vastu me ei saa. Elu ei õnnestu alati soovitud viisil juhtida ning mõned sündmused tabavad valusalt, seda olenemata meie vaimsest ettevalmistusest. Tuleb aktsepteerida – elus juhtub ja on valus.

Viise, kuidas igaüks meist ennast ise emotsionaalselt raskel hetkel saab aidata, on palju. Siin on üks 3-astmeline meetod:

1. Analüüsi oma mõtteid. Kui lähedane sureb, võime mõelda, et elu ei ole enam kunagi endine. See on ilmselt tõsi. Võib ka tekkida tunne, et me ei saa enam kunagi olla päriselt õnnelik. Sellised tunded on normaalsed, aga reaalsuses me ei tea, milline saab tulevik olema. Teadvusta endale, et selliseid asju me veel lihtsalt ei tea. Endale negatiivset kinnitades, meie emotsionaalne valu ainult suureneb.

2. Kirjelda oma tundeid. Oma tunnete kirjeldamine kirjutades, iseendale, oma lemmikloomale või lähedasele jutustades aitab tunnete intensiivsust vähendada. Kirjelda oma tundeid võimalikult täpselt. Näiteks: „Mul on raskust rinnus, käed värisevad, olen segaduses ja tunnen end ebakindlalt.“

Oma mõtteid ei pea eirama või tundeid maha suruma, vaid pigem vastupidi. Emotsioone tuleb õppida ära tundma, et seejärel neid teadvustada, tunnetada ning neist ka lahti lasta. Sa ei tea, mida maha raputada, kui sa ei ole selgeks teinud, mida sa täpselt tunned. Kuigi oma tunnetele mõtlemine võib tunduda võõras, aitab eneseteadvustamine mitte ainult tunda end paremini ja tervemalt, vaid aitab ka iseendaga senisest paremini kontakti leida.

3. Ole hetkes. Harjuta end olema rohkem hetkes. Teadvusta oma mõtteid ja tundeid, taju valgust, helisid ja lõhnasid, mis sind selles hetkes ümbritsevad ja hinga. Hetkele keskendumist saab praktiseerida ükskõik kus ja millal. Mõned minutid endale keskendumist aitavad negatiivsetel mõtetel lahtuda.

Emotsionaalne areng ehk enda mõtete treenimine sarnaneb oma füüsilise keha treenimisega. Täna ei jaksaks maratoni joosta, aga kui selle nimel tööd teha, siis kuue kuu pärast võib see juba reaalne olla. Samamoodi on ka mõtetega. Kui tänane emotsionaalne seisund on selline, et ei suuda oma mõtteid juhtida ja tundeid tunda, siis harjutades on seegi peagi võimalik. Nagu kujunevad muud teadmised, areneb läbi õpingute ka emotsionaalne intelligentsus.

Praktilised harjutused

On hea leida viise, kuidas ise enda emotsioone tasakaalustada. Sobida võivad muusika kuulamine, käsitöö, kunstiga tegelemine, sportimine või midagi muud, mis endale meeldiv tundub. Mine kasvõi lihtsalt jalutama!

Teraapia ja muude praktikate kõrval on oluline iga päev end kasvõi väikeste ja lühiajaliste tegevustega toetada. 

Tee seda, mis pakub rõõmu.

Lisaks on hea õppida rohkem hetkes olemist, lõõgastumist ja meditatsiooni. Katseta erinevaid teadveloleku tehnikaid nagu hingamisharjutused, kohalolu paus, tänulikkuse harjutus, kuulamise kogemine, hingamise jälgimine, keha tunnetamine ja enesekaastunde paus. Loe nende kohta täpsemalt SIIN.

Allikad

https://www.webmd.com/balance/news/20100929/hurt-feelings-can-hurt-the-heart

  • Kliinik.ee „Emotsionaalne valu võib südamele haiget teha.“

https://www.kliinik.ee/teemalehed/tervesyda/aid-19897/emotsionaalne-valu-voib-sudamele-haiget-teha

  • Kurbus. Minudoc.ee

https://www.minudoc.ee/probleemi-kirjeldus/kurbus?fbclid=IwAR0M58oKPEkcqF6EKaBUfl4-T_fJ6iYlZOkt49pRn8d5gSqUAhbFlrPClQA

  • Pajumaa, K. (2011) „Kuidas sisemise valuga toime tulla?“

https://www.sisekosmos.ee/meelerahu/kuidas-sisemise-valuga-toime-tulla/

  • PsychCentral (2022) „7 evidence-based strategies to manage emotional pain.“

https://psychcentral.com/blog/how-to-deal-with-emotional-pain#in-the-moment-techniques

  • Schneider, E. (2022) „Kuidas meie keha toimib. Imeline anatoomia lahti seletatud.“ Ühinenud Ajakirjad.

Me oleme Biofeedback teraapia teerajajad Eestis.