Kaassõltuvus – kaotatud mina

Kaassõltuvus – kaotatud mina

Keegi teine ei suuda meid armastada nii palju,
et meid täita, kui me ei armasta end ise.

Kui läheme oma tühjuses otsima armastust,
võime leida ainult veel rohkem tühjust.

/Robin Norwood/

Me teame, mida tähendab sõltuvus – ennast kahjustavalt liigselt millessegi kinni jäämine. Me üldjuhul ka teame, et sõltuvuse küüsi jäädakse, kuna läbi sõltuvuskäitumise põgenetakse valusast reaalsusest. Kaassõltuvus on samuti tunnistuseks, et elus on toimunud midagi, mis takistab terveid suhteid loomast ja hoidmast.

Terve suhe tähendab kahe inimese sümbioosi, kus mõlemad osapooled armastavad ja toetavad. Kaassõltuvuse puhul on üks osapool alati “andja” ja teine “võtja”. Kaassõltuvus on laiemas tähenduses teise inimese külge klammerdumine ja läbi nende elamine. Esmalt tuvastati kaassõltuvuse tunnuseid nendel, kes elasid uimasti- ja alkoholisõltlastega. Hiljem on leitud, et kaassõltuvus võib kujuneda väga erinevatel juhtudel.

kaassõltuvus artikkel

Pildi autor: Freepik

Kaassõltuvuse kõrval teatakse mõistet suhtesõltlane, mis viitab selgelt armastusega seonduvale sidemele. Iga suhtesõltlane pole tingimata kaassõltlane, aga kaassõltlane on tavaliselt suhtesõltlane. 

Iga suhtesõltlane pole tingimata kaassõltlane, aga kaassõltlane on tavaliselt suhtesõltlane. 

See tähendab, et kui inimesel on kujunenud käitumismuster, mis sunnib teda teise külge end haakima ja läbi tema elama, teeb ta seda tõenäoliselt ka paarisuhtes. Iga paarisuhtes avalduv kaassõltuvus ei kandu edasi aga teistesse suhetesse. Nii võib vanemal puududa kaassõltuvuse tunnustega suhe oma lastega, aga samas väljendub tema ebaterve käitumine armusuhetes.

Pildi autor: prostooleh, Freepik

Kuidas saab inimesest kaassõltlane?

Nii nagu väga paljud teised vaimse tervise probleemid, peitub ka kaassõltuvuse alge tõenäoliselt lapsepõlves. Paradoksaalselt võib kaassõltuvus välja lüüa nii neil lastel, kes on olnud turvatundeta ja hüljatud kui ka neil, keda on kasvatanud n-ö üliagarad helikopter-vanemad. 

Ühiseks nimetajaks on siin asjaolu, et need lapsed ei erista oma mina. Nad on harjunud näiteks ümber oma emotsionaalselt ebausaldusväärsete vanemate tujude hiilima, alkohoolikust hooldaja taktikepi järgi elama või mõtlema ja isegi tundeid tundma vastavalt sellele, kuidas vanemad on öelnud. Sellises keskkonnas on lapsel kõrge ärevus, mis ühest küljest hägustab selget mõtlemist ja teisalt sunnib sobituma. Need lapsed on sageli teiste suhtes ülitundlikud ja seega altid teistega kokku sulanduma, ennast kaotama ja kaassõltuvuses elama.

Kaassõltlasteks kasvanud lapsed võivad kodus üle võtta täiskasvanute ülesandeid, olla koolis hästi tublid ja püüdlikud, kuid tunda end samas nähtamatuna. Tihti rõõmustatakse, et näe, laps on nii iseseisev ja õppetöös edukas vaatamata sellele, mis kodus toimub. Teine äärmus muutub jällegi murelapseks, kellega pidevalt midagi juhtub või kes satub pahandustesse. Ühisjooneks mõlema äärmuse puhul on üksindus ja mahajäetuse tunne. 

Ebatervete peresuhete keskel üles kasvanud laps on täiskasvanuna suhetes sageli ärev või ebakindel, mis võib tuua kaasa olukorra, et ta on valmis andma endast kõik, et partner teda ei jätaks. Olenemata lapsepõlvest, ei ole keegi meist kaitstud ennast kahjustavatesse käitumismustritesse kinni jäämise eest.

Võimalikud põhjused, miks kujuneb kaassõltuvus:

  • Füüsiline, emotsionaalne või seksuaalne vägivald;
  • Vanemad või lähedased, kes on eiranud lapse vajadusi, pidades enda vajadusi tähtsamaks;
  • Lähedane on isiksusehäirega (piirialane isiksushäire, nartsissim jne);
  • Vanem on olnud kontrolliv või liialt kaitsev, takistades lapsel õppimast turvalisi piire ja piiride seadmist;
  • Üks või mitu vanemat on perest lahkunud, kujundades hirmu hülgamise ees;
  • Vanemad on vahelduvalt armastavad ja seejärel külmad ning kättesaamatud, kujundades ärevat kiindumust;
  • Kriitika ja kiusamine vanemate, lähedaste, sugulaste või eakaaslaste poolt, kujundades ebakindluse suhetes.
kaassõltuvuse kujunemine

Kuidas kaassõltuvust ära tunda?

Kaassõltuvuse puhul võtab üks inimene enda kohustuseks elada teise elu tema eest, kuna talle tundub, et tema on tugev, aga teine on nõrk. Ta tunneb tugevat vajadust teise elu korda seada ja teda halbadest tagajärgedest päästa.

Osalt on kaassõltuvus jäänuk meie perekondlikest tavadest. On olnud vaikiv kokkulepe, et naine ohverdab iseenda ambitsioonid ja soovid mehe hüvanguks, lapsed oma vanemate jne. Selles mustris elades võib aga juhtuda, et kõik pereliikmed tõttavad appi suurtes võlgades lähedasele, kes tänu agaratele pereliikmetele ei õpigi iseenda eest ise vastutama. Teised võtavad vastutuse tema eest ning kujuneb õpitud abitus.

Kaassõltlasel on vaja, et teda vajatakse. Väga kergelt võib haige pereliikme hooldamisest kujuneda kaassõltuvus. Kuigi pereliige on juba paranenud või tema toimetulek suurenenud, võib ebaterves käitumuslikus mustris kinni olevale hooldajale tunduda, et ta ei suuda ise hakkama saada. 

Kaassõltuvus hoiab meid kinni ka ebatervetes paarisuhetes, kus ollakse küll õnnetud, aga samal ajal sisendatakse endale, et partner ei suuda ilma temata toime tulla. Sarnaselt uimasti- ja alkoholisõltuvusele, aitab haiget tegev ja keeruline suhe põgeneda iseenda valu eest, juhtides tähelepanu endast eemale.

Loomulikult ei ole välistatud, et leitakse endale hea kaaslane. Positiivseid suhted hakkab kaassõltlane sageli ise saboteerima, sest tõeline lähedus on talle hirmutav. Palju tuttavam on draama, see tundub tõeline ja õige, sest see on ainuke suhtedünaamika, mida ta teab. 

Kaassõltuvus on sõltlasele, nii nagu kõik teisedki sõltuvuse vormid, kahjulik.

Teisele keskendumine ja teise vajaduste esiplaanile seadmine sunnib neid iseenda vajadusi peitma. Kaassõltlastel on sageli pigem madal enesehinnang ning neil on raske seada piire ning end kehtestada. Nad ei küsi ka kunagi abi, on enese suhtes kriitilised ning samal ajal perfektsionistid, nõudes endast maksimumi.

Näiteid, kuidas ebaterve enese vajaduste eiramine võib väljenduda:

  • Veedad kogu nädalavahetuse aidates sõpra kolimisel, kuigi vajaksid väga üht päeva puhkamiseks.
  • Nõustud aitama kolleegi tema projektiga, kuigi peaksid selleks pooleli jätma enda tööülesanded.
  • Sekkud iga kord, kui su õel on oma elukaaslasega tüli.
  • Sa ei suuda võtta vastu otsuseid. Sa ei tea, kus elada, millist karjääri üles ehitada, millal sõpradega aega veeta, sest muretsed, et sinu valikud võivad mõjutada sinu partneri heaolu.
  • Sa võtad omaks oma uue tutvuse või elukaaslase hobid ja huvialad. Kõik tema lemmikud on nüüd ka sinu lemmikud. 
  • Sa veedad aega oma kaaslasega enamasti tema kodus, kuna sa tead, et ta eelistab seal olla. Tihti tuled läbi, et koristada, pesu pesta ja süüa teha, sest ta on ise tööga nii hõivatud. Koristamine ja pesu pesemine jääksid unarusse, kui sina neid tegevusi üle ei võtaks. Lisaks näitab sinu tegevus, et oled talle vajalik.

Kaassõltlasel on raskusi:

  • Eneseaustuse hoidmisega mõistlikul tasemel –
    Kas me toimime enda väärtushinnangute alusel?
    Kas me seame iseenda esikohale?
    Kas me pakume endale seda, mida tegelikult soovime (piisav uni, toetav ja kvaliteetne toit, mõõdukas liikumine, sõbrad ja seltskond jne.)?
  • Toimivate piiride seadmisega –
    Kas suudame öelda „ei“ liigsele töökoormusele?
    Kas suudame ära öelda kutsele, kui väsimus niidab jalust?
    Kas suudame suhtes väljendada, et miski meile ei meeldi?
  • Oma isikliku reaalsuse omaksvõtmise ja väljendamisega –
    Kas suudame vastu võtta kiitust ja tunnustust, kuigi ise seda enda kohta ei arva?
    Kas saame aru, millistes valdkondades elame pettekujutluses? Nt kuna toit on laual, siis usume, et füüsiline vägivald on aktsepteeritav.
  • Oma vajaduste ja soovide eest hoolitsemisega täiskasvanuelus –
    Kas julgeme öelda, mis on meie baasvajadused?
    Kas julgeme olla haavatavad, kartmata, et meie ausus teeks meid nõrgaks. Kas julgeme väljendada neid vajadusi, kartmata konflikti?
    Kas julgeme teha elus muudatusi, kui vajadused on väljendatud, kuid nendega ei arvestata.
  • Mõõdukuse säilitamisega reaalsuse kogemisel ja väljendamisel –
    Kas julgeme tunnistada, et mõnes kohas ajame perfektsionismi tõttu juuksekarva pooleks?
    Kas julgeme olla „tavalised“ ja sellest hoolimata ikkagi ennast väärtustada?
    Kas suudame aktsepteerida seda, et kõik on ebatäiuslikud ning eksimused elus on inimlikud?
kaassoltuvus pikk pilt

Pildi autor: Freepik

Kui midagi ette ei võeta, võib kaassõltuvuse kõrval kujuneda probleemiks:

  • ärevus ja depressioon;
  • tühjuse tunne;
  • abituse tunne;
  • madal enesehinnang;
  • lootusetuse tunne;
  • läbipõlemine.

Kas oled kaassõltlane? Testi end!

Tervise Arengu Instituut  on loonud virtuaalse vastusevariantidega testi, mis võimaldab kiirelt ja eesti keeles 44 väite abil selgeks teha, kas kaassõltuvus võib sinu puhul olla probleemiks või mitte. 

Test eeldab, et oled enese suhtes aus ja lõpus annab vastuste põhjal hinnangu, kas kaassõltuvus on midagi, mille kohta peaksid rohkem edasi uurima.

Testi end SIIN.

Kaassõltuvusest vabanemine

Kaassõltuvusest välja tulemine algab probleemi teadvustamisest. Ilmselt väga paljud kaassõltlased käituvad ennast kahjustavalt, sest nad ei ole olnud suutelised valusale tõele otsa vaadata. Alguspunktiks on kaassõltuvuse eripärade tundma õppimine.

Kui oled avastanud, et sul võib olla kaassõltuvusega probleeme, saab teekond tervenemiseni alguse. Nüüd, kui tead, et oled sõltlane, tuleb võtta kokku kogu oma julgus ja seada piir edaspidiseks eluks.

Läbi iseenda väärtustamise saab õppida vähehaaval iseenda eest seisma, seades eluterveid psühholoogilisi piire ning tunnetades vastutust oma valikute ja elu eest. Selliselt jääb ka teistele alles nende vastutus. 

See, mis on olnud, see on olnud. Olematuks midagi ei tee, aga valida saab oma suhtumist minevikku ja tehes paremaid valikuid tulevikus. Sõltuvuskäitumise puhul on tervenemise eelduseks oma minaga kontakti loomine, enese väärtustamine ja iseenda ning oma elu eest vastutuse võtmine. Tee rahu sellega, mis on möödas ja ela edaspidi paremini.

Esimesed sammud tervenemiseni:

  • ole rohkem üksi;
  • õpi ära tundma oma emotsioone;
  • meenuta õhtul möödunud päeva sündmusi;
  • puhka;
  • hakka enda eest hoolitsema.

Terves suhtes iseenda ja teisega:

  • sa austad ennast;
  • suudad väljendada oma vajadusi;
  • talud mõõdukat haavatavust ja lähedust;
  • oled realistlik ja suudad vastutada oma ebatäiuslikkuse eest;
  • suudad paluda abi, kui seda vajad;
  • ütled teisele, kui tunned, et sinult palutakse liiga palju;
  • toetad teist, aga mitte iseenda heaolu arvelt.

Kaassõltuvuse tugigrupp

Vahel on hea saada kindlust, et sa ei ole oma murega üksi. Selleks, et kogemusi vahetada ja ja teineteiselt tuge saades terveneda, tegutseb Tallinnas kaassõltuvuse tugigrupp.

Tegutsevad kolme laadi grupid: lahtine, kinnine ja järelteenuse grupp. Kõikides toimub töö programmilisel alusel, lõppeesmärgiga vabaneda kaassõltuvusest. Programmi jooksul toimuvad grupisessioonid ja olenevalt programmist ka individuaalne nõustamine.

Loe tugigrupist lähemalt SIIN. 

MER Biofeedback® teraapia

Igaüks leiab endale sobiva teraapiavormi. Ühele sobib psühholoogi juures käia, teine eelistab tegevusteraapiat, kolmas grupis koos käimist ja neljas hoopis midagi muud. Kui veel kõhkled, kas üldse vajaksid kaassõltuvusega seoses tuge või pelgad oma mure kellegi teisega hetkel jagada, sobib hästi MER Biofeedback® teraapia. Ka juhul, kui juba tegeled aktiivselt kaassõltuvusest vabanemisega, on biofeedback heaks toetavaks teraapiaks. 

MER Biofeedback® teraapia on ainulaadne teraapiavorm, mis ei nõua kliendilt oma probleemidest rääkimist. Terapeut mõõdab spetsiaalse seadme abil stressinäitajaid heli, valguse ja värvidega ehk madalsagedustega. Sarnase põhimõttega töötavad ka uue põlvkonna nutikellad ja glükoosisensorid. Stressinäitajad tuvastatakse ja seejärel tasakaalustatakse. Vähim, mida klient endaga teraapiast kaasa võtab oma sügav lõõgastus ja rahulolutunne.

Kaassõltuvus on automaatne kaitsereaktsioon kogetud traumale. Sageli elatakse pikki aastaid enesele teadvustamata, et suhted on olnud ebaterved. Väga paljud meist on mõjutatud alateadvuses peituvatest mõttemustritest ja uskumustest, mis on kujunenud kauges lapsepõlves. Biofeedback teraapias oskab terapeut seadme toel leida ja tasakaalustada neid mõttemustreid ja uskumusi, luues sellega justkui tinglikult ruumi, et kujuneda saaksid uued ja teadlikud mustrid. 

Kui kaassõltuvus on olnud pikaajaline probleem ning kujunenud on kaasuvad mured, näiteks ärevus või depressioon, võib olla ääretult keeruline mõelda muutuste tegemisele oma elus. MER Biofeedback® teraapia aitab luua selgust ja rahu, mis on vajalikud, et tekkida saaks taas usk ja lootus, mis annaks jõudu, et edasi minna.

Allikad

Kirjandus:

  • Hellsten, T. (2007) “Jõehobu elutoas”. Kirjastus: Pilgrim
  • Mellody, P. (2021) „Mis on kaassõltuvus, kust see tuleb ja kuidas see meie elu pea peale pöörab“. Kirjastus: Väike Vanker

Artiklid:

Raadio:

Me oleme biofeedback teraapia teerajajad Eestis.

Broneeri aeg SIIN