Läbipõlemine ja sellest taastumine biofeedback teraapiaga
Toomas (35)
Olin suure ettevõtte juhtivtöötaja, ettevõte kasvas ja oli edukas, mind tabas aga samal ajal läbipõlemine. Tegin aastaid ületunde, isegi puhkuse ajal ei suutnud töölt eemal olla. Alati lugesin e-kirju ja vastasin telefonile. Tulemuseks läbipõlemine.
Lõpuks oli asi juba nii hull, et tekkis tahtmatus tööle minna, üritasin firma direktori ja aktsionäride telefonikõnesid vältida ning loobusin kolleegidega aruteludest. Nädalavahetused vedelesin lihtsalt voodis teki all. Mul oli kuidagi nii kõrini kogu sellest tööst ja vastutusest, hakkasin peas hellitama mõtet, et lähen teisele poole maakera, kus keegi mind ei tunne ega helista mulle. Lähen väikesesse kauplusesse müüjaks tööle. Ei mingit ületöötamist. Saaksin tagasi oma rahu ning oleksin õnnelik ja saaksin oma elu uuesti alustada.
Pilt on illustratiivne. Pildi autor Freepik.
Läbipõlemine oli võtnud mu elurõõmu.
Tuttavate soovitusel pöördusin biofeedback teraapiasse. Ma ei uskunud enam midagi ja olin skeptiline. Terapeut jagas minuga, et seadme abil ta teeb mulle n-ö mälupulga puhastuse ja võtab välja minu programmid ehk sundmõtted. Pärast seda tekib ruumi, et ma saaks uusi toetavaid mõtteid hakata oma mälupulgale peale panema.
Koheselt pärast seanssi tundsin, et pea on tühi ketravatest töömõtetest. Minu sees oli rahu ja see oli hea ning kerge tunne.
Jalad oleks nagu õhus olnud. Sain aru, et kõik, mida terapeut seadme vahendusel minust rääkis oli õige, kuigi ta nägi mind esimest korda ning mina ei rääkinud endast suurt midagi. Avastasin, et ma ainult noogutasin. Terapeut lisas, et teraapia on lihaseid ja närvisüsteemi lõdvestava toimega ning võib tekitada unisust. Nii see juhtuski. Läksin koju ja kohe magama. Magasin hommikuni, kokku 12 tundi.
Hommikul avastasin, et ma ei ketra enam oma peas mõtteid nii nagu enne. Varem mõtlesin kogu aeg näiteks, kas ma jõuan kõik oma tööd ära teha, mis mulle antakse või mis siis saab, kui ma ei jõua. Natuke naljakas oli. Tundsin end kuidagi imelikult, aga see andis mulle lootust, et olen oma tavapärasest rattast välja saanud.
Pilt on illustratiivne. Pildi autor Freepik.
Olin õnnelik, et ometigi üks asi siin elus aitas mind!
Ma ei saanud eelnevalt isegi mediteerida ega rahuneda, kuna aju pidevalt ketras igasuguseid mõtteid. Tööle minnes tundsin, et ei taha enam sellist elu endale nagu mul oli enne olnud, st minu elu oli ainult töö. Ei mingit eraelu, rõõmu ega nautimist. Tulemuseks läbipõlemine. Ma tunnistasin seda endale ja juba see oli mulle üllatus. Enne ma ei julgenud isegi mõelda sellele.
Ligikaudu nädala pärast andsin lahkumisavalduse ja lisasin, et ma ei jätka ka siis, kui nad tõstavad mu palga kolmekordseks! Mulle tuli meelde, et esimesel teraapiaseansil neutraliseeriti minu hirmu muutuste ees. Nähtavasti sellest tuligi mul selline julgus. Tundsin, et soovin hakata tegelema iseendaga. Alustasin oma uut elu.
Järgmisel seansil neutraliseeriti minus peidus olnud viha ja andestamatus. Kolmandal seansil oli teemaks armastus, enesearmastus, enesehinnang ning sisemine rõõm. Nüüd on sellest ajast möödunud 5 kuud ja ma ei ole enam selline inimene nagu enne teraapia läbimist.
Ema imestas, et minu käitumine on muutunud. Tema poeg pidi olema jälle tagasi sellisena nagu ta oli ülikooliõpingute ajal. Tagasi on tulnud minu õnnetunne ja naljaviskamine. Olen leidnud hobid, mis mulle meeldivad. Oskan märgata ja rõõmu tunda väikestest asjadest. Ma soovitan biofeedback teraapiat kõigile, kes on kaotanud iseenda, keda on tabanud läbipõlemine, kes vaevlevad kroonilise kurnatuse, stressi ja depressiooni käes.