Lahutus ja lahkuminek – kuidas toetada ennast ja teisi

Lahutus ja lahkuminek tähendavad kaotust – laguneb suhe, muutuvad harjumused ja üks vanem kaugeneb lastest. Muutused peresuhetes mõjutavad kõiki asjaosalisi ning need mõjud on sageli väga pikaajalised.

Eestis lahutatakse aastas üle 2000 abielu. Kui arvestada, et lahutavad kaks inimest ja neil on tihtipeale ka lapsed, on lahutusest mõjutatud inimesi tegelikult kordades rohkem. Mõeldes juurde veel need paarid, kes lõpetavad suhte, mis ei olnud abieluna sõlmitud, on suhtekriisi läbielanud inimesi veelgi enam.

Lastepsühholoogid on täheldanud, et ligi kolmandikul lastest, kelle vanemad on lahutanud, võib veel isegi viis aastat pärast lahutust leida depressioonile omaseid tunnuseid. Rääkimata mõjudest, mida ei ole võimalik mõõta. Tihti kannavad inimesed endas oma vanemate lahkuminekust kaasa saadud käitumisi ja uskumusi veel ka täiskasvanuna.

Pildi autor: Drazen Zigic on Freepik

Selleks, et suhte lõpetamine oleks võimalikult sujuv ja negatiivsed tagajärjed vähesed, tasub selleks protsessiks valmistuda teadlikult.

Lahkuminek on valus

Tavaliselt on juba lahkumineku hetke saabudes mõlemal osapoolel valus. See valu võib endas sisaldada ükskõiksust, pettumust, viha, üksindust või midagi muud. Just see valu saab sageli suhte lõppemise tegelikuks põhjuseks.

Neuroteaduses läbiviidud uuringud on näidanud, et suhte lõppemisel võime kogeda sõltlastele omaseid võõrutusnähtusid.

Romantiline armastus aktiveerib ajus samu piirkondi, mida narkootilised ainedki. Samuti on leitud, et kui meid tõrjutakse partneri poolt, aktiveerib see meie ajus sama piirkonda, mida valugi. See ei tähenda, et tunneme tõrjumise hetkel füüsilist valu, aga keha annab selle signaaliga märku, et tegemist on olulise sündmusega, millele tuleks tähelepanu pöörata. Seega ei ole sugugi imekspandav, et mõnest suhtest ja kaaslasest on väga raske lahti lasta.

Kaasnev emotsionaalne valu võib samas olla ka füüsiliselt tajutav. Tihti mõjutab lahkuminekust tingitud stress meie magamis- ja toitumisharjumusi, võime kergemini haigestuda ja kogeda valu erinevates kehapiirkondades. Emotsionaalsest valust võid lugeda pikemalt SIIN.

Lahkumineku ja lahutuse faasid

Lahkuminek on protsess, mille käigus lõpeb suhe, kuid see on ka midagi märksa keerukamat, kuna lahkumineku käigus töötatakse läbi erinevad sotsiaalsed, juriidilised, majanduslikud ja emotsionaalsed aspektid. Kui kaasatud on lapsed, tuleb ümber mõtestada ka vanemlikud ülesanded. On leitud, et lahkuminekule eelnevad sageli eristatavad faasid.

Lahkumineku faasid:

I faas ehk lahutuseriski kujunemine:

Illusioonide purunemine
Rahulolematus
Tõusevad esile suhte negatiivsed osad
Tekib ülemäärane kriitilisus partneri suhtes

Selles faasis avalduvad lahkumineku märgid, kuid suhet on võimalik veel parandada. Iga kriis on võimalus arenguks. Suhteid saab muuta, kui mõlemad partnerid suudavad oma pettumust väljendada ja võtta vastutust tekkinud olukorraga seoses. Endalt tuleks küsida: „Miks ma olen selles suhtes?“

II faas ehk suhete stagnatsioon:

Süvenev emotsionaalne kaugenemine
Ükskõiksus
Füüsiline ja ruumiline eemaldumine üksteisest

See on faas, mis võib kesta pikalt. Ollakse koos, aga kooselu ei paku enam rahuldust. Eestis läbiviidud uuring näitas, et enim lahutatakse vähemalt 20 aastat kestnud abielu.

Lahkuminekut lükatakse edasi erinevatel põhjustel, näiteks hirmust üksinduse ees, ei soovita haiget teha teisele või muretsetakse laste heaolu pärast. On leitud, et pikaajalises õnnetus abielus olevad inimesed on kehvema tervisega kui need, kes on lahutanud.

III ehk viimane faas – lahkuminek.

Pärast otsuse tegemist algab kõige keerulisem aeg, mis mõjutab kõiki pereliikmeid.

Lahutus kui kaotus

Lahkuminek ja lahutus on rasked protsessid mõlemale kaasale. Iseäranis keerukas on lahku minna, kui koos on oldud pikalt ja tuleb loobuda kooselule pandud ootustest ning lasta lahti ühistest ilusatest hetkedest.

Mis põhjustab lahku minnes kõige enam stressi?

Lahkuminekut nähakse kui läbikukkumist;
Nii lõppevas suhtes kui kaaslases, kellega teekond enam ei jätku, on midagi sellist, millest on kahju lahkuda;
Lahkuminekuga seoses nähakse peamiselt vaid negatiivseid muutusi;
Mure laste pärast;
Suhte lagunemine sunnib ümber mõtestama ka iseennast, enesehinnang võib saada hoobi.

Lahkumineku, nii nagu surmagi puhul, tuleb läbi teha lein. Lein tähendab kaotust ja ka suhte ning partneri kaotust läbi lahkumineku tuleb leinata. Lahkumineku protsessi käigus kogetut võib mõtestada ka kui eluetapi muutustega seotud leina. Lahti tuleb lasta senisest elust. Lahkumineku leina kogevad mõlemad partnerid, ka juhul, kui lahkumineku otsuses ollakse kindlad.

Kaotusega seotud faasid teevad läbi ka lapsed. Igaüks kogeb neid faase erinevalt ning need ei pruugi tabada just sellises järjestuses, võimalikud on ka tagasilangused.

Kaotuse 5 faasi:

Eitamine. See on šokistaadium, kus ei suudeta juhtunut tunnistada.
Reaktsioonide vallandumine. Siin algab süüdistamine. Nii enda kui teiste suunas. Suhte lõpetamine ja süütunne käivad paratamatult koos. Esile tulevad ka kurbus ja viha, väljendub lahkumineku valu.
Tingimine. Selles faasis otsitakse võimalusi endise olukorra taastamiseks. Antakse lubadusi ja proovitakse sõlmida kokkuleppeid, olgu siis kas oma kaaslase või näiteks jumalaga.
Depressioon. Lahkumineku tõsiasi on jõudnud nüüd kohale ja süveneb kurbusetunne. Lootus suhe taastada kaob, sageli kaob ka usk enesesse ning esitatakse endale küsimusi, kuidas armastusest üle saada, kuidas tulla toime südamevaluga, kuidas saada üle lahkuminekust.
Aktsepteerimine. Toimub mõistmine, et lahkumineku otsus on õige. Hakatakse tegema plaane tulevikuks.

Lahkuminek ja lapsed

Lahkuminek on reeglina pikaajaline protsess. Otsus lahku minna võib tulla pärast pikki aastaid kestnud õnnetut kooselu. Kuigi vanemad otsustavad vahel kooselu jätkata laste pärast, mõjub vanemate ebaterve abielu neile samuti negatiivselt. Keerulises olukorras ei ole kerge leida ideaalset lahendust, kuid hea on teada, kuidas meie suhted ja otsused lapsi mõjutavad.

Ebaterve suhte negatiivsed mõjud lapsele:

Lapsed on vanemate konfliktse käitumise tunnistajaks.
Kooselu pärast ja iseendaga rahulolematud vanemad ei käitu alati adekvaatselt, olles hõivatud suhteprobleemidega ei märka nad laste vajadusi ja probleeme.
Tihti otsivad vanemad oma lastelt tuge, õigustavad ennast ja süüdistavad oma partnerit.
Lapsele kinnistuvad ebaterved suhtemustrid.

Lahkumineku negatiivsed mõjud lapsele:

Kui üks lapsevanem elab perest eemal, puudub lapsel võimalus õppida sellelt vanemalt vahetu matkimise teel ja suheldes.
Pere hierarhia muutub, mis võib tekitada segadust.
Peres, kus vastutavaks on vaid üks vanem, kujuneb sageli ebaterve olukord, kus pere vanim laps võtab endale vanemarolli.
Enamasti muutub lahutusega ka pere sissetulek, mis võib tuua kaasa muutusi sotsiaalses elus ning mõjutada laste enesehinnangut.
Uute partneritega tekivad kärgperedele iseloomulikud probleemid.

Kuidas lapsi üleliigsest valust säästa

Kui üks kaaslastest on jõudnud arusaamisele, et mõistlik on lahku minna, tuleks alustada sellest, et aidata oma kaaslasel jõuda sama arusaamiseni. Seda tuleks teha vältides süüdistamist, vaid püüdes selgitada. Kui mõlemad osapooled on veendunud, et suhe ei saa jätkuda, on ülejäänud protsessi koos kõigi üksikasjadega oluliselt lihtsam suunata. Protsessi käigus koostöö saavutamiseks ja säilitamiseks on vajalik, et mõlemad suudavad oma raskete tunnetega toime tulla.

Kuigi suhteprobleemid tunduvad olevat midagi, mis puudutavad ainult neid kahte, kes on omavahel suhtes, on pere puhul aga paratamatult kaasatud ka lapsed. Lapsed on taiplikud, märkavad ja kuulevad kõike.

Lapsed vajavad selgitusi – et nemad ei ole süüdi ning et lapse ja vanema vahelist armastust otsus ei mõjuta.

Pildi autor: prostooleh, Freepik

Lahkuminekust ülesaamine

Kui lahutuse etapid on läbitud, tuleb läbi teha ka lahkumineku lein. Suhte lõpp toob kaasa kriisi inimeses eneses ja sageli tundub, et oleme kaotanud sihi ega suuda aru saada, kes me oleme. Meie enesekindlus pärast lahkuminekut võib olla pisut murenenud. Tihti seostame – suhe lõppes, kuna mina ei ole piisav või tegin midagi valesti.

On leitud, et mõne inimese aju tuleb sellises olukorras lihtsalt paremini toime. Aju reageerib piirkondades, mis aitavad emotsioonidega toime tulla ja vältida impulsiivset käitumist. Need inimesed suudavad hõlpsamalt võtta vastu otsuseid, tulevad paremini toime ka näiteks oma isudega jne. Paljud meist aga ei ole kahjuks selliselt ehitatud.

Kuidas ennast aidata?

Muuda vaatenurka. Selle asemel, et leida lahkumineku põhjust iseendast, vaata suhte lõpule kui tõestusele, et ju ei olnud te lihtsalt teineteisele õiged partnerid.
Tee nimekiri asjadest, mille osas pidid suhte jooksul kompromisse tegema. Nii tead paremini, milliseid järeleandmisi sa järgmises suhtes teha ei taha.
Jätka oma tavapärast elurutiini väljaspool suhet. Käi trennis nii nagu tavaliselt, tegele oma hobidega ja suhtle sõpradega.
Tunne oma tundeid. Mine leinast läbi nii nagu see sulle peale tuleb.
Suuna mõtted positiivseks. Kriis tähendab võimalust arenguks. Muutus on millegi uue ja parema alguseks.
Keskendu võitudele, mitte kaotustele. Mida sa sellest suhtest õppisid?

Pikaajalised negatiivsed lahkumineku järelmõjud ei pea olema paratamatus. Selleks, et end ja oma partnerit selles protsessis toetada, on mitmeid võimalusi. Kõigi lahkumineku etappide kestel võib olla abi teraapiast.

Selleks võid valida näiteks:

Abielu- ja perenõustamine. Ühine teraapias käimine võib olla nii heaks viisiks saada juurde teadmisi ja oskusi kui aidata partneritel paremini toime tulla tugevate tunnetega.
Individuaalne psühhoteraapia. Kui tundub, et ühine teraapia on midagi, mis teha ei saa, on alati võimalus suhelda terapeudiga partneritel üksi.
Biofeedback teraapia Lifekeskuses. Neile, kes ei soovi lahkuminekut terapeudiga lahata, sobib hästi biofeedback teraapia, mis ei eelda terapeudile probleemist rääkimist. Loe teraapia kohta rohkem SIIN.