Üksindus – miks see on ohtlik ja kuidas end aidata?
Üksindus – miks see on ohtlik ja kuidas end aidata?
„Me ei saa tõeliselt elada üksteise jaoks, kui me ei kasuta kunagi oma vabadust elada üksi ning kui meie seltskondlikud kohustused seisnevad selles, et me aitame üksteist unustada oma hinge. Kui me kulutame kogu oma jõu püüdes üksteisele olla seltsiks, siis me petame maailmalt ära parima, mis meil on, selle, mis sünnib meie sisemise jõudeoleku rikkusest.“ –
Rabindranath Tagore
Täpselt sama loomulik nagu on vajadus kuhugi kuuluda ja olla inimestega koos, on loomulik ka vajadus ja soov olla vahel üksinda. Üksiolek on puhkehetk iseendaga, võimalus raputada maha muu maailm ja lihtsalt olla.
Kui üksinda olemine tähendab füüsilist distantsi teiste inimestega, siis üksinda end tundmine seda tähendama ei pea. Kadunud näitleja Robin Williams ütles kunagi: „Ma arvasin varem, et kõige hullem asi elus oleks jääda üksinda. Aga see ei ole kõige hullem. Kõige hullem asi elus on olla inimestega, kellega koos olles sa tunned end üksinda.“
Pildi autor: lookstudio, Freepik
Sa võid olla suures seltskonnas, ümbritsetud lähedastest, sul võib olla hoolitsev perekond ning telefon täis numbreid, aga võid samal ajal tunda end ka kohutavalt üksinda.
Sa võid olla suures seltskonnas, ümbritsetud lähedastest, sul võib olla hoolitsev perekond ning telefon täis numbreid, aga võid samal ajal tunda end ka kohutavalt üksinda.
Üksindus numbrites
Üksinduse tunne ja instinkt ellu jääda on omavahel seotud
Me teame seda, et inimloomuse üks peamisi instinkte on jääda ellu. Aju teeb kõik oma võimuses, et sa kestaksid ja paljuneksid. Kummalisel kombel ei ole aju endale aga ülesandeks võtnud elus püsimise kõrval sulle hea enesetunde tekitamist.
Selle asemel võib aju üksindustundest kinni haarata ja leida, et see on hea viis sinu elus hoidmiseks. Üksindus on tunne ja meie tunnetel on üks eesmärk: mõjutada meie käitumist ja aidata meil ellu jääda. Iga heaolutunne peab olema mööduv, sest muidu ei täida saabunud heaolu oma eesmärki ning meil kaob igasugune motivatsioon pingutada.
Üksindus on seotud meie sümpaatilise närvisüsteemiga ja käivitab meis võitle-või-põgene reaktsiooni. Sellises olekus hakkab meile tunduma, et ümbritsev maailm on ohtlik. Aju muudab meid tundlikumaks väiksemategi märkide suhtes, mida võiks tõlgendada selliselt, et teised on meie suhtes negatiivselt meelestatud.
Üksindus on ebamugav tunne, millega aju tahab sulle märku anda, et sul on vaja luua või tugevdada olemasolevaid suhteid. Kui sa seda aga siiski teha ei suuda, võid lõksu jääda nõiaringi, tundes end halvasti, aga olles suutmatu midagi ette võtma.
Lühiajaline üksinduse tunne on tavaline, igaüks meist tunneb end aeg-ajalt teistest eraldatuna. Ohtlikuks muutub see siis, kui tunne on pidev, pikaajaline ja sulle tundub, et sellest ei ole väljapääsu.
Pildi autor: wirestock, Freepik
Üksindus on tervisele sama kahjulik kui suitsetamine
Läbi ajaloo on meie ellu jäämine sõltunud teistest inimestest. Üksi olles oleme kaitsetumad, sest me peame olema iseäranis tähelepanelikud võimalike ohtude suhtes. Peame kogu aeg olema valmis reageerima.
Selline seisund on aga keha jaoks meeletu stress. Pikaajaline stress on aga seotud kõrgema vererõhu ja põletikega kehas.
Uuring, milles osalesid erinevate diagnoosidega südamehaiged, leidis, et need haiged, kes suitsetasid ja alkoholi tarbisid, olid suuremas suremise ohus. Uuring näitas aga ka, et need haiged, kes märkisid end tundvat üksikuna, olid samaväärses ohus.
Sama muster kordus 3000 naise puhul, kes põdesid rinnavähki. Üksikud ja sotsiaalselt eraldatud naised surid sagedamini.
300 000 katseisikuga tehtud 148 uuringu tulemused näitasid, et kui inimesel puudub sotsiaalne tugi, on sellel samalaadne mõju kui suitsetamisel. Sellest tuli ka järeldus, et üksindus on sama ohtlik kui suitsetada päevas 15 sigaretti. Leiti, et kui üksinduse tunnet vähendada, on sellel sama mõju, mis on suitsetamise vähendamisel või korrapärasel liikumisel infarkti või insuldi ära hoidmisel.
On leitud ka, et vananedes on suhted eriti olulised, kui soovitakse säilitada oma mälu. Nimelt avaldub Alzheimeri tõbi seda tõenäolisemalt, mida üksildasem on inimene.
Üksilduse tunnet süvendavad mitmed tegurid
Kuigi instinktiivne kaitseseisund, on mitmed asjaolusid, mis võivad pikaajalisele üksinduse tundele kaasa aidata.
Üldiselt on leitud, et üksildasena tunnevad end sagedamini füüsiliselt haiged inimesed, üksi elavad inimesed, need, kellel on vähem sotsiaalseid kontakte ja need, kellel ei ole väga tugevaid emotsionaalseid sidemeid teiste inimestega.
Pildi autor: Freepik
Üksinduse tunde võib esile kutsuda ka:
- Psühholoogiline häire
Teadus on enam-vähem jäänud seisukohale, et vaimse tervise muna versus kana küsimuses on nii, et enne on üksindus ja siis tuleb depressioon. Enamasti kaasneb depressiooniga üksinduse ja eraldatuse tunne, aga nüüd teatakse, et üksindus võib olla ka depressiooni seemneks. Üksindus on ohuks ka teiste psühholoogiliste häirete puhul.
- Madal enesehinnang
Kui endast midagi head ei arva, siis ei teki ka soovi minna teiste seltsi end näitama. End teistest eemale hoides võib üksi olemisest saada üksindus.
- Introvertsus
Enesekindlad introverdid võivad sotsiaalseid suhteid vältida teiste põhjustel kui madala enesehinnangu all kannatavad inimesed, aga tulemus võib olla sama.
Kõigest 10 minutit toetavat vestlust päevas aitab üksindust peletada
2021. aasta talvel, kui olime kõik karantiinis, tutvustati maailmale ühe üksinduse uuringu tulemusi. Selles uuringus osales 240 inimest vanuses 27-101, kellest enamik elas üksi.
Katsealustel paluti vastata uuringu alguses küsimustele seoses üksinduse ja eraldatusega ning neile anti vastavalt vastustele punkte. Seejärel helistati neile paar korda nädalas ja aeti erinevatel teemadel juttu. Helistajateks olid lühikese empaatilise kuulamise koolituse läbinud noored ning jutustati kõige rohkem kümme minutit iga kord.
Neli nädalat hiljem küsiti katsealustelt jälle neid samu küsimusi, mida uuringu alguseski. Tulemused olid märkimisväärselt muutunud. Üksinduse ja eraldatuse tunde punktiskaalal olid tulemused suisa 20% madalamad. Vaatlejad täheldasid, et katsealustel esines vähem ärevuse ja depressiooni sümptomeid võrreldes uuringu algusega.
Kuna muud aspektid uuringus osalejate elus ei olnud muutunud, võib järeldada, et mõju avaldasid need kuni kümne minuti pikkused telefonikõned. Seega – ka juba väike pingutus võib anda olulisi tulemusi.
Vestlemise kõrval peetakse tähtsaks ka füüsilise kontakti olemasolu. Selle heaks näitajaks on üksildustunde laialdane levik tänapäevases maailmas, kuigi kontakte on meil inimestega aina mugavam luua. Virtuaalselt.
Teadlased on ühel nõul, et suhtlemisest endorfiinilaksu saamiseks on vaja ühtsustunnet. Ühtsustunde loomiseks on aga vaja olla füüsiliselt koos ning puudutada, naerda, tantsida, laulda või liikuda muul moel.
Üksindus on seeme depressiooni mulda. Üksinduse tunde ära hoidmist peaks pidada vähemalt sama tähtsaks nagu liikumist ja head und ning üksindust sama ohtlikuks kui stressi või alkoholi.
Biofeedback teraapia aitab iseenda üksinduse tunnet paremini mõista
Mida siis teha, kui oled introvertne või väldid sotsiaalseid suhteid muul põhjusel?
Vahel võib olla, et näed küll põhjuseid oma murede taga, aga tegutseda ei suuda. Kui isegi kümme minutit vahetut vestlust tundub midagi sellist, mida ei õnnestu teha, siis õnneks leidub siiski alternatiive.
Biofeedback teraapia on ainulaadne teraapia, kus sa ei pea mitte midagi rääkima. Läbi kontaktivormi endale aega broneerides saad kirjutada, millega seoses pöördud. Sinna võid kirjutada täpselt nii väheste või rohkete sõnadega nagu soovid.
Seejärel teeb terapeut koos biofeedback seadmega juba ülejäänud töö. Biofeedback teraapia on ülimalt sobiv viis oma mõttemustrite tundma õppimiseks. Selleks, et neid muuta, tuleb esmalt saada neist teadlikuks.
Biofeedback teraapia tasakaalustab ja rahustab. Pärast teraapiat tunned suurenenud rahulolu, aga ka täienenud jõuvarusid, mis aitavad edasi tegutseda.
* Vahel eristatakse suhtluses sõnu üksindus ja üksildus. Nii võib üksindus (inglise keeles solitude) markeerida füüsilist üksi olemist, üksildus (inglise keeles loneliness) aga tunnet, et ollakse maailmas üksi ja ilma toeta. Eesti keeles sellist eristust tegelikult ei tehta ning mõlemaid termineid kasutatakse mõlemas tähenduses. Selles artiklis lähtume sellest põhimõttest.
Allikad
- Hansen, A. (2021) Depressiivne aju. Miks me end nii halvasti tunneme, kui meil nii hästi läheb. Stockholm: Salomonsson Agency
- Hwakley, C. L. (2022) Loneliness and health.
Loneliness and health | Nature Reviews Disease Primers
- Mushtag R. jt. (2014) Relationship Between Loneliness, Psychiatric Disorders and Physical Health? A Review on the Psychological Aspects of Loneliness.
- (2021) Loneliness and Social Isolation Linked To Seorious Health Conditions
https://www.cdc.gov/aging/publications/features/lonely-older-adults.html