Aspergeri sündroom – kuidas ära tunda ja mida teha?

„Olen sündinud 31. jaanuaril 1979 – kolmapäevasel päeval. Ma tean, et see oli kolmapäev, sest see kuupäev on mul meeles sinisena ja kolmapäevad on alati sinised, nii nagu number 9 või valjud vaidlevad hääled. Mulle meeldib minu sünnikuupäev, sest enamik selles leiduvaid numbreid tunduvad mulle kujult ümarate ja siledatena, sarnanedes rannakivikestega. Suudan eristada kõiki algarve kuni 9973-ni välja nende „rannakiviliku“ omaduse tõttu. Just niiviisi töötab minu aju.“ – katkend Aspergeri diagnoosiga inglase Daniel Tammeti raamatust „Sündinud sinisel päeval“

Mis on Aspergeri sündroom?

Aspergeri sündroom on üks autismispektri häiretest. Autismispektrihäired on arenguhäired, millega kaasnevad sotsiaalse verbaalse ja mitteverbaalse suhtluse probleemid, piiratud jäigad käitumismustrid, harjumused ja huvid.

 

Aspergeri iseloomustus

Aspergeri sündroomi tunnused võivad avalduda inimesti erinevalt ning erinevad uurijad on ka määratlenud Aspergeri tunnuseid erinevalt. On aga teatud Aspergeri sündroomi sümptomid, mida võib leida kõikides olemasolevates definitsioonides:

  • Sotsiaalse suhtlemise eripärad – vähene huvi ja oskus inimestega suhelda; vähene võime arvestada ja aru saada teiste inimeste kehakeelest, miimikast, tunnetest ja arvamustest.
  • Kitsapiirilise huvide või võimete avaldumine ning ülekaalukalt nendega tegelemine – näiteks ebaoluliste faktide meeldejätmine (bussisõidugraafikud, autode võimsus); teatud esemete kogumine.
  • Korduvad ühetaolised käitumisviisid, rituaalid ja/või liigutused – näiteks selgeksõpitud reeglite täpne järgimine ning selle nõudmine teistelt; mõne eseme paigutamine ebatavalisse kohta; mittevajaliku eseme (pabeririba, nöörijupi, mänguasja) kodust lahkudes kaasa võtmine; käte plaksutamine, sõrmede painutamine; omapärane kõnnak, periooditi kikivarvul kõndimine, hüplemine.
  • Püsiv huvi objekti mõne omaduse vastu – näiteks lõhn, pinnareljeef, heli.
  • Kõneoskuse eakohane areng, kuid raskused keele kasutamisel, sõnatähenduse mõistmisel ning kõne rütmis, tempos või kõrguses –  Aspergeri sündroomiga inimene võib alustada vestlust sobimatu fraasiga, jätkata vestlust monoloogina teist vestluspartnerit arvestamata ning suunata jutu teemale, mis käsitleb tema huve, võimaldades näidata oma suurepäraseid teadmisi antud valdkonnas.
  • Kognitsiooni ehk tunnetuse (teadmiste omandamise protsess, mis sisaldab mõtlemist, õppimist, mälu ja kujutlusi) eripärad – mõtlemine on paindumatu, kohanemine uute mõttemallidega raske. Pikaaegne mälu on hea, kuigi võib esineda raskusi täpsel meenutamisel. Enamasti on väga hea nägemismälu. Raske on oma kogemuste üldistamine ning nendest õppimine.
  • Abstraktsete mõistete (varsti, kohe, pärast jms) tajumise raskused –  probleemid aja tajumisel; kauguste hindamisel ning erinevate kauguste võrdlemisel.
  • Ülitundlikkus või tundetus teatud helide, valguse, puudutuste, maitse, lõhna, temperatuuri või valu suhtes.
  • Ümbruse liiga üksikasjalik tajumine ja info edastamine detaile kirjeldades – jutt on liiga üksikasjalik, laialivalguv ning pikaldane. Mõnede detailide liigne tähtsustamine, terviku tajumise raskused, mistõttu räägib üksikutest detailidest, mitte kogu sündmustikust.
  • Tahtliku tähelepanu nõrkus – oma ülekaaluka huvialaga suudab Aspergeri sündroomiga inimene tegeleda pikka aega järjest, kuid ebahuvitavatele tegevustele (nt õppimine) keskendumine on raske või võimatu.
  • Motoorika, eriti peenmotoorika probleemid – kohmakus sportlikes tegevustes; raskused paelte sidumisel; käekiri on kohmakas ja halvasti loetav.

Aspergeri sündroomi diagnoosimine

Üldiselt ei panda Aspergeri sündroomi diagnoosi enne neljandat eluaastat. Sagedamini jõutakse diagnoosini 7-10 aasta vanuselt.

Enne Aspergeri sündroomi lõplikku diagnoosimist kaalutakse alati ka teisi autismispektrisse kuuluvaid häireid ja aktiivsuse ja tähelepanu häiret (ATH), mõnikord ka Tourette´i sündroomi ja teisi häireid. Eespool mainitud häired võivad olla ka Aspergeri sündroomile kaasuvad häired.

Selleks, et Aspergeri sündroomi diagnoosida, kogutakse lapsega kokkupuutuvatelt täiskasvanutelt kodus, lasteaias ja koolis lapse käitumise ja probleemide kohta infot. Psühholoog hindab lapse võimeid ja sündroomile omaseid tunnuseid ning logopeed uurib lapse kõnearengut. Vanematel palutakse ka täitsa Aspergeri sündroomi diagnostiline hinnanguleht.

 

Aspergeri sündroomi test

Kui olete Aspergeri sündroomile omaste tunnustega tutvunud, aga sooviks enne arsti juurde pöördumist veel testida, kas endal või lähedasel võib esineda Aspergeri sündroomi, siis üks võimalus on täita veebis inglisekeelne küsimustik. Selles testis on kokku 121 küsimust, mis annavad võimaluse hinnata Aspergeri sündroomile omaste tunnuste esinemist. Test teeb vastuste põhjal järelduse, mis annab indikatsiooni, aga ei asenda spetsialisti diagnoosi.

Testi leiad SIIT LINGILT!

Aspergeri sündroom – pärilik?

Aspergeri sündroomi täpne avaldumise põhjus ei ole teada. Ajuskaneeringud on näidanud Aspergeri sündroomiga inimeste aju teatud piirkondades struktuurseid ja funktsionaalseid erilisi omadusi.

Mitmed uuringud viitavad Aspergeri sündroomi pärilikkusele. Uuringutes on nähtud, et sündroomi päritolu on suure tõenäosusega geneetiline, kuid neist ei nähtu, miks osadel inimestel Aspergeri sündroom avaldub, aga teistel perekonnas näiteks mitte. Üldiselt on Aspergeri sündroomi veel maailmas niivõrd vähe diagnoositud, et suuri avastusi selle avaldumise põhjuste osas veel lihtsalt tehtud ei ole.

Aspergeri sündroom lastel

Aspergeri sündroom väikelapsel avaldub olenevalt tema east erinevalt. Kuigi Aspergeri sündroomi diagnoosida enne neljandat eluaastat ei taheta, on võimalik lapsevanematel oma lapse käitumist siiski jälgida. Järgnevalt on välja toodud mõned iseloomulikud käitumised, mis on omased Aspergeri sündroomiga lastele ja teismelistele. 

Esimene eluaasta – kohmakus, ainitine pilk, liigne detailihuvi, korduvate ja sageli monotoonsete häälte ja häälitsuste tegemine, korduvate kehaliigutuste tegemine.

Teine eluaasta – huvi puudumine teiste laste vastu, osaliselt seiskunud kõneareng, võimetus kuuletuda, intensiivne rituaalkäitumine, üksikasjadesse takerdumine või põhjusega või põhjuseta vihapursked. Laps ei ilmuta huvi teiste inimeste vastu ja võib tunduda täiesti endassesulgunud.

Kolmas kuni kuues eluaasta – vähene või üldine huvi puudumine teiste laste vastu, spontaanne kommunikatiivne kõne võib olla kuiv, ebaselge ja mõmisev.

Kooliiga: 7-12 aasta vanuses on Aspergeri sündroomi sümptomid kõige silmatorkavamad või iseloomulikumad. Aspergeri sündroomiga laps ei oska sotsiaalset situatsiooni hinnata ega taibata, et teatud asju lihtsalt ei öelda, kuna need on antud kontekstis ebasobilikud või iseenesest solvavad. Tal on äärmiselt raske vestelda, lihtsatele lahtistele küsimustele vastata ja teiste verbaalse kommunikatsiooni sisust aru saada. Neil on raske mõista, et erinev rõhuasetus ja lausemeloodia võib öeldu tähendust märgatavalt muuta.

Teismeiga: Paljudel on teismeeas nii palju sekundaarseid raskusi, et selle taga olevat Aspergeri sündroomi võib olla raske avastada. Tüüpilised sümptomid ei kao, kuid võivad uute sümptomite või käitumise varju jääda. Kaasuvate probleemide seas on tavalisemad need, mis on seotud igapäevase eluviisiga, näiteks isikliku hügieeni, riiete hooldamise, koolis käimise, toitumise ja unega; sageli esineb depressiivseid seisundeid ja identiteediprobleeme. Suur mure võib olla hammaste hooldus, pea pesemine, duši all käimine, juuste ja küünte lõikamine. Äärmiselt tavaline on teisemeas toiduga seotud probleemid, näiteks ainult kindla toidu eelistamine, taimetoitlus, toit peab olema väga erilisel viisil serveeritud.

 „Oli palju asju, mis osutusid minu jaoks raskeks, näiteks hammaste harjamine. See kriipiv heli vastu hambaid oli minu jaoks füüsiliselt valus, ja kui ma vannitoast möödusin, tuli mul panna käed kõrvadele ja oodata, kuni see heli lakkab, enne kui sain midagi muud tegema hakata. Selle erakordse tundlikkuse tõttu harjasin oma hambaid hästi lühidalt ja ka siis vanemate pealekäimisel. See probleem kestis aastaid ja viis sageli pahandusteni vanematega, kes ei saanud aru, miks ma ei või ilma sundimata oma hambaid pesta. Lõpuks proovisin panna oma kõrvadesse vatti, et ma ei kuuleks, kuidas ma oma hambaid harjan. Samuti vaatasin samal ajal telerit, et hajutada mõtteid hambapesemise juurest, mis vastasel juhul ajas mind öökima. Sellised väikesed kavalused aitasid mul hambaid pesta.“ – katkend Aspergeri diagnoosiga inglase Daniel Tammeti raamatust „Sündinud sinisel päeval“

Aspergeri sündroom täiskasvanul

Aspergeri sündroomi tunnused jäävad kestma tavaliselt kogu eluks ega möödu lapseeas. Muutuda saab üksnes eripärade intensiivsusaste ja paraneda saab sotsiaalne toimetulek.

Umbes kaks inimest viiest jäävad täiskasvanuna suhteliselt endasse sulgunuks, valivad üksinduse või valivad selle igal võimalikul juhul, mis avaneb erinevates olukordades. Sama suur suhtarv kuulub rühma, keda peetakse väga aktiivseks, kuid kes oma sotsiaalses läbikäimises teevad arvukalt iseäralikke asju. Nad kontakteeruvad pealetükkival moel, pööramata tähelepanu teise inimese reaktsioonidele ja tunnetele või sotsiaalsele kontekstile; räägivad valju häälega, kui neilt oodatakse sosistamist; lähevad hasarti ja näivad peaaegu maniakaalsed.

 

Aspergeri sündroomi ravi

Aspergeri sündroomi aktiivne ravi kui selline ei ole alati otseselt vajalik. Sündroomi ei saa ravimitega välja ravida ja ravimeid kasutatakse vaid kaasuvate häirete (ülemäärane ärevus, kurvameelsus, agressiivsus) vähendamiseks. Oluline on inimese enda ja teda ümbritsevate täiskasvanute teadlikkus.

Aspergeri sündroomi puhul soovitatakse toetava meetmena psühhoteraapiat, mis põhineb vestlusel psühholoogiga, kellel on teadmised autismispektrihäiretest. Aspergeri sündroomiga inimesed võivad vajada regulaarset vestluskontakti. Sobida võivad ka teraapiavormid, mis ei nõua otseselt vestlemist, kuid mis aitaks sisemisi pingeid vähendada, näiteks biofeedback teraapia.

Ravimitega ravimine ei ole Aspergeri sündroomi puhul lõpuni läbi proovitud. Kaasuvate murede nagu obessiiv-kompulsiivse sündroomi ja depressiooni puhul on aga ka Aspergeri sündroomiga inimesed ravimitest abi saanud.

Elu aspergeriga

Aspergeri sündroom intellekti üldjuhul ei mõjuta ning Aspergeri sündroom puue samuti ei ole. Aspergeri sündroom tuleneb ajutalitluse eripärast, mitte valest kasvatamisest või kasvatamatusest. Nende eripärast tulenevalt võib aga tekkida küsimus, kuidas käituda aspergeriga? Aspergeri sündroomiga inimesed on indiviidid nagu me kõik, igaüks oma iseärasustega, aga on teatud nüansse, mida saab nendega suhtlemisel jälgida ja silmas pidada, et neid elus edasi aidata.

Kuidas Aspergeri sündroomiga inimest toetada:

  • Tema jaoks on oluline, et teised mõistaksid tema eripärasid ning arvestaksid nendega, juhendaksid ja õpetaksid sotsiaalsetes olukordades toimimist, teiste inimeste mõistmist;
  • tema päevad ja tegevused võiksid olla planeeritud, päeva- ega nädalakavas ei tohiks toimuda ootamatuid muudatusi;
  • olukorrad võiksid olla etteaimatavad;
  • vältida tuleks olukordi, mille suhtes esineb ülitundlikkus;
  • temaga tuleks suhelda selgelt ja konkreetselt, mõistukõnet kasutamata;
  • tema eripäradest tulenevat käitumist ei tohiks kritiseerida ega halvustada;
  • tema tugevaid külgi tuleks hinnata ja aidata tal edasi arendada.

Kuulsad aspergerid

Mitmed tuntud inimesed on avalikult oma Aspergeri sündroomi diagnoosist rääkinud. Nad on heaks eeskujuks, et diagnoos ei pea tingimata olema takistuseks elus edu saavutamisel. Kuulsad aspergerid on näiteks:

  • Susan Boyle, šoti lauljatar, Suurbritannia talendisaate võitja
  • Bill Gates, USA tarkvarakorporatsiooni Microsoft asutaja, ideoloogiline juht ja suuromanik
  • Dan Aykroyd, USA näitleja ja kirjanik
  • Daniel Tammet, inglise kirjanik, tõlkija ja autistlik matemaatikageenius
  • Courtney Love, USA rocklaulja
  • Tim Page, USA kirjanik, toimetaja, muusik, kriitik; Pulitzeri preemia võitja

Oletatakse, et autismispektrihäirega on olnud ka need kuulsused: Albert Einstein, Alexander Graham Bell, Bobby Fisher, Carl Jung, Franz Kafka, Friedrich Nietzsche, Marilyn Monroe, Isaac Newton, Isaac Asimov ja Vassili Kandinski.

Allikad: