Leinast ja leinamisest

Leinast ja leinamisest

Lein puudutab igas vanuses inimesi ja kulgeb igaühel omamoodi.

Millised on leina etapid? Mis on komplitseeritud lein? Kuidas leinaga toime tulla?

„Umbes kuu või kaks pärast ema surma hakkasid mind tabama ootamatud nutuhood ja alles üheksa kuud pärast ema lahkumist varisesin täielikult kokku. Mul kujunes tugev terviseärevus. Hakkasin paaniliselt kartma haigusi. Kui mul jalg valutas, siis eeldasin kohe kõige hullemat. Tervisemuredega sattusin ka perearsti juurde, kes diagnoosis ärevushäired ja depressiooni”

KRISTEL (29)

Loe Kristeli kogemusest SIIN.

Lein ja leinamine

Image by rawpixel.com on Freepik

Vahetult pärast lähedase surma kogevad inimesed erinevaid tundmusi. Loomulikud on tunded nagu tuimus, šokk ja ärevus. Kui üks nutab lohutamatult, siis teine ei suuda mitte midagi teha, ka nutta mitte. Vahel tabavad leinajat uneprobleemid ja teised füüsilised ärevuse sümptomid. Kui üks võib aktiviseeruda, asuda näiteks hoogsalt koristama ja surmajärgseid toiminguid tegema, siis teine jällegi ei tunne soovi ega tungi midagi teha.

Leinamine on individuaalne, leinamiseks ei ole ühte õiget viisi. Sõna „lein“ on tavaliselt selgelt ja üheselt mõistetav – juhtunud on surm, aga kuidas lein välja näeb, kuidas leinaga toime tulla ja kuidas leinast üle saada ei ole sugugi nii hästi teada.

Leina puhul kirjeldatakse elutervet ja patoloogilist leina. Eluterve leina peamiseks märksõnaks on armastus. Sellise leina puhul on keskmes tänulikkus.

Kui leinata läbi tänulikkuse tunde ja ollakse rahul, et õnnestus lahkunud inimest tunda ja temaga koos olla, aitab see tundmus kaasa empaatiavõime arengule. Leinast väljutakse parema ja emotsionaalselt tervema inimesena. Tänu oma kogemusele suudetakse senisest selgemalt tajuda teiste inimeste kurbust ja leina, aga ka rõõmu.

Kui leina mõjutab tugevamalt pimestatud kaotusvalu, kaob ka armastuse tunne. Unustatakse tänulikkus olnud aja eest ning jääb alles vaid ilmajäetuse tunne, mis tekitab viha. Sellistel puhkudel nimetatakse leinast tingitud kibedat tundmust psühholoogiliseks valuks. Selle valu sees keerutavad inimesed oma peas läbi sündmusi, mis eelnesid lähedase surmale. Siin on sageli koos lein ja süütunne.

Kuigi leina puhul ei eristata õiget ja valet viisi selle läbimiseks, on hea teada, kuidas end või oma lähedast leinas toetada, et protsess oleks talutavam.

Leina 5 faasi

Laialt on levinud teadmine, et leinal on erinevad etapid. Psühhiaater Elisabeth Kübler-Ross on kujutanud leina faase joonisena (joonis 1). Sageli nimetatakse kaotusega silmitsi seismist leinatööks, kuna leinamine on aega ja pingutust nõudev tegevus. Leinatöö käigus läbib leinaja erinevad etapid ning lõpuks naaseb tavapärase elurütmi juurde. Leinamise protsess kulgeb igal ühel omas tempos ning leinajad võivad liikuda edasi ja tagasi erinevate etappide vahel.

Kübler-Rossi järgi on leina etapid:

  • Tuimus. Sageli on esimeseks reaktsiooniks pärast surma tuimus. Tekib vastupanu aktsepteerida kaotuse reaalsust. Emotsionaalne tuim olek vaheldub reeglina intensiivse ärevusega.
  • Viha. Vihatunne on viha ja kauplemise perioodil domineeriv. Vihatunne tekib abitusest ja pettumusest. Tugev tunne võib pöörduda sissepoole ja väljenduda depressioonina, süütunde ja häbitundena, aga ka langenud enesehinnangus.
  • Kauplemine. Selles etapis võidakse pidada läbirääkimisi maailmaga, püüdes sõlmida kokkuleppeid, et tekkinud olukord kaoks.
  • Depressioon. Lein ja depressioon tähendavad siin nutmist, sügavat kurvameelsust, une- ja söömishäireid. Tunnetatakse tugevalt soovi kohtuda kaotatud lähedasega.
  • Lahenemine ja kohanemine. Enne lõppstaadiumit võib esile kerkida ka n-ö testimise periood, mil leinav inimene on asunud taas igapäevast tavaelu elama, otsides tasakaalu.Sealt algab lähedase kaotuse ja leinaga leppimine. 

Joonis 1. Leina faasid Kübler-Rossi järgi

Leina intensiivsus on ajas muutuv. Arvatakse, et inimese organism ei tuleks pideva aktiivse ja ühtlase leinamisega lihtsalt toime, mistõttu tark keha teab, et peab aktiivses leinamises pause tegema. Kliinilised psühholoogid Stroebe ja Schut on kujutanud leina duaalprotsessi mudelina (joonis 2). Sellel on näidatud, kuidas lein mõjutab inimese igapäevaelu. Aktiivne leinamine vaheldub puhkeperioodidega. Ajaga muutuvad puhkeajad pikemaks.

Joonis 2. Leina duaalprotsessi mudel.

Psühholoog J. William Worden on öelnud, et leinal on neli ülesannet. Need on:

  • Mõista ja aktsepteerida, et kaotus on tõsiasi;
  • Kogeda leinaga seotud emotsioone, elada läbi leinavalu, anda voli oma tunnetele;
  • Kohaneda eluga ilma lahkunuta, taluda tühjust;
  • Leida uus suhe lahkunu ja enda vahel ning elada oma elu edasi.

Lapse lein

Laste lein on täiskasvanute leinaga võrreldes sageli rohkem varjus, kuid lein mõjutab ka lapsi pikalt. Kuigi surma ja leina mõistavad eri vanuses lapses erinevalt, ei ole laps kunagi liiga väike, et tajuda muutusi enda ümber. Kuna lapsed ei oska oma tundeid kirjeldada, ei suuda täiskasvanud neid mõista, mistõttu jäävad leinavad lapsed tihti oma tunnetega üksi.

Laps vajab leinaga seonduvate tunnetega toime tulemiseks eelkõige turvalisust, mõistmist ja vabadust oma mõtteid ja tundeid väljendada. Leinast ja surmast tuleks lapsega rääkida varjamiseta, selgitada talle surmaga seonduvaid rituaale, aga ka seda, miks võib-olla mõni tema lähedastest teisiti käitub.

Leinasarnaseid reaktsioone võivad lapse puhul esile kutsuda surma kõrval ka teised olulised elusündmused. Kui lapse igapäevane elu kardinaalselt muutub näiteks vanemate lahkuminekul, lasteaia lõppemisel ja kooli minemisel või kolimisel, võivad samuti vallanduda leinaprotsessid.

Leina avaldumine erinevas vanuses lastel:

Väikelaste puhul on suurimaks hirmuks olla mahajäetud. Tähtis on füüsiline ja emotsionaalne kohalolek. Väikelastel esineb sagedamini ka kehalisi tunnuseid, näiteks palavikku. Hea on selgitada toimuvat ausalt, ilma liialt illusioone loomata, et ei tekiks hirmud või ebareaalsed lootused.

5-9 aastased lapsed näevad surma vahel karistusena. Neile võib ka näida, et surm on olend või isik, kes tuleb ja viib kellegi ära. Selles eas lapsed võivad seostada enda tegevusi ja mõtteid surmaga ning võivad tunda süüd. Laps vajab ausaid selgitusi, mida surm tegelikult tähendab.

9-10 aastaste laste jaoks on surm suur õudus, mis seostub peamiselt haigusega. Neil tekitab lein eksistentsiaalseid mõtteid, mida nad tahavad täiskasvanutega jagada. Neid tuleks kuulata. Sellises eas lapsed võivad tunda end leinas üksinda.

Puberteedieas on laste peas ja tunnetes palju segadust. Kaotusevalu ja lein on ohtlikud lisandused. Teismeliste puhul võib juhtuda, et nad suruvad leinaprotsessid endas alla ning hakkavad leinatööd tegema alles täisikka jõudes.

Mida teha?

  • Räägi ja kuula. Ole suhtlemisel aus ja avatud. Ära püüa last säästa, valed võivad tekitada suuremat kahju;
  • Aita lapsel mõista;
  • Ära pisenda tema kaotust;
  • Säilita igapäevane rutiin, nii näib maailm turvalisem;
  • Leevenda lapse hirme seoses surmaga;
  • Leevenda lapse süütunnet.

Image by freepic.diller on Freepik

Lapsel peaks olema võimalus olla rituaalidesse kaasatud. Kui laps seda soovib, võtke ta matustele ja hauale kaasa. Samas sundida ei tohiks ning rituaalide sisu tuleks eelnevalt neile selgitada. Ka pooleaastasel lapsel on õigus olla oma lähedase inimese matustel, sest teismeeas on sellel tema jaoks sümboolne tähendus. Kombed ja rituaalid aitavad ka lapsel leppida reaalsusega, aitavad välja elada tundeid ning lähendavad neid teiste leinas inimestega.  

Komplitseeritud lein

Lein on loomulik reaktsioon lähedase surmale. Keegi ei oska täpselt öelda, kui kaua kestab lein, sest see kogemus on igal inimesel erinev. Tavapäraselt lõpetavad inimesed siiski ajapikku aktiivse leinamise ja jätkavad oma igapäevast elu. Inimene leinab lähedast ikka, aga tema tavapärane elu saab jätkuda, ta käib tööl ja suhtleb teistega normaalselt, leinaga seonduvad tunded ei ole enam kõikehõlmavad. Komplitseeritud ehk keerulisemalt kulgeva leina puhul tugevad tunded ei kao ja jäävad leinaja elu segama pikaks ajaks. Komplitseeritud leina puhul võivad inimesed väljendada ebaharilikke mõtteid, näiteks räägitakse surnud inimese tagasi ellu ärkamisest.

Kuidas ära tunda, et tegemist on komplitseeritud leinaga:

  • Välditakse kõike, mis meenutab kaotust või vastupidi, otsitakse meeleheitlikult kõike, mis meenutaks kaotatud inimest;
  • Mõeldakse pidevalt kaotusest;
  • Tugev igatsus kaotatud lähedase järele;
  • Tuntakse, et elu mõte on kadunud;
  • Enesetapumõtted;
  • Võimetus aktsepteerida kaotust;
  • Sagedased sundmõtted seoses surnud lähedasega;
  • Uneprobleemid;
  • Impulsiivne ja ennasthävitav käitumine;

Kui eespool kirjeldatud tundmused on ka tavaliselt kulgeva leina puhul levinud, võib komplitseeritud leina puhul neid täheldada ka kuus kuud pärast kaotust ja hiljem. Tundmused on pidevad, on kestnud vähemalt kuu järjest ning mõjutavad inimese igapäevaelu olulisel määral. Need tundmused võivad meenutada depressiooni ning kuigi lein ja depressioon võivad eksisteerida ühel ajal, ei ole komplitseeritud lein siiski depressioon. Depressioon on vaimse tervise häire, aga lein seda ei ole.

Millest komplitseeritud lein tekib?

Ei ole ühest vastust, miks mõned inimesed suudavad leinaetapid läbida kergemini kui teised, kuid on leitud, et mõningad asjaolud võivad soodustada komplitseeritud leina esinemist. Lein võib kulgeda keerukamalt:

  • Inimestel, kelle jaoks on lähedase lahkumine olnud ootamatu või šokeeriv;
  • Inimestel, kes on kannatanud vaimsete häirete all;
  • Inimestel, kes on kuritarvitanud mõnuained, on olnud sõltlased;
  • Inimestel, kes on pidanud taluma mitme lähedase kaotust lühikese aja jooksul;
  • Inimestel, kes on lähedase kaotuse hetkel olnud eemal;
  • Inimestel, kes on olnud surmahetkel tunnistajaks.

Kui leinaprotsessi häiritakse väliselt, võib see samuti muuta leina keerukaks. Teatud tüüpi kaotuste puhul esineb komplitseeritud leina sagedamini, näiteks lapse kaotuse puhul. Komplitseeritud leina esineb rohkem ka vanemaealistel.

Leinaga toimetulek

Igaüks leinab ja läbib leina erinevad etapid omal moel. Leinatöö võib olla pikk ja keerukas ning seda ei peaks läbi tegema üksi. Kuidas leinaga toime tulla:

  • Suhtle lähedaste ja sõpradega. Anna neile märku, mida vajad;
  • Võta osa rituaalidest. Ärasaatmine, matusetalitlus, mälestustseremoonia jms võivad tunduda tülikad, aga võimalus hüvasti jätta on oluline osa leinamisest;
  • Räägi või kirjuta välja oma mõtted, et luua selgust;
  • Ole aus, ära varja oma muremõtteid;
  • Püüa hoida igapäevaelu tavapärast rütmi;
  • Puhka ja toitu. Leinamine kulutab energiat;
  • Hoidu alkoholist ja teistest meelemürkidest;
  • Kasuta ainult neid ravimeid, mida on sulle määranud arst;
  • Liikumine ja värske õhk aitavad rahustada meeli.

Vahel võib tunduda, et leinast üle saamine on ületamatult raske. Millal otsida abi?

Kui sa ei suuda vabaneda lähedase kaotusega seonduvatest sundmõtetest;

  • Kui tunned püsivat ärevust või füüsilist kurnatust;
  • Kui sa ei suuda jätkata tavapärast elu;
  • Kui tunned, et soovid abi.

Leina puhul on abiks mitmed erinevad teraapiavormid. Eestis on kättesaadav leinanõustamine, kus spetsialiseerunud terapeudid aitavad leida lahendusi. Kui aga terapeudiga vestlus tundub liiast, on heaks ja toetavaks teraapiavormiks Lifekeskuses pakutav biofeedback teraapia.

Biofeedback teraapia puhul teevad tööd terapeut ja biofeedback seade. Teraapiasse pöördunud inimesel ei ole vaja teraapia käigus meenutada ega kirjeldada oma elusündmusi või näiteks leinaga seonduvaid kogemusi. Biofeedback teraapia on toetav terapeutiline sekkumine, kus vastupidiselt enamikele teraapia liikidele räägib terapeut kliendist, mitte klient iseendast. 

Biofeedback seadme abil leitakse üles ja tasakaalustatakse:

  • Alateadlikud mõttemustrid ja piiravad uskumused ehk automaatsed programmid, mis on meie sisemisteks käivitajateks.
  • Alateadlikud käitumismustrid ja automaatsed emotsionaalsed reaktsioonid.
  • Sundmõtted ja sundkäitumise.

Allikad

Kirjandus:

  • Kübler-Ross, E. (1970). On death and dying. Collier Books/Macmillan Publishing Co
  • Shear MK. Grief and mourning gone awry: pathway and course of complicated grief. Dialogues Clin Neurosci. 2012;14(2):119-128
  • Stroebe, M., & Schut, H. (2010). The Dual Process Model of Coping with Bereavement: A Decade on. OMEGA – Journal of Death and Dying, 61(4), 273–289
  • Worden, J.W. (2003). Grief Counselling and Grief Therapy. London, Tavistock Publications

Artiklid:

Muu infomaterjal:

Me oleme Biofeedback teraapia teerajajad Eestis.