Rusuv lein ja kurvameelsus teraapia toel seljatatud
Kristel (29)
Kui olin 28-aastane, suri minu ema. Ta oli täiesti terve 48-aastane inimene, kui tal avastati kasvaja ning kolm kuud hiljem oli ta surnud. Lein oli minu jaoks midagi uut. Ma ei olnud kunagi kedagi lähedast varem kaotanud. Mul oli emaga väga lähedane suhe ja tema surm oli minu jaoks suur šokk.
Juhtunu aga ei jõudnud mulle kohe päriselt kohale. Umbes kuu või kaks pärast ema surma hakkasid mind tabama ootamatud nutuhood ja alles üheksa kuud pärast ema lahkumist varisesin täielikult kokku. Mul kujunes tugev terviseärevus. Hakkasin paaniliselt kartma haigusi. Kui mul jalg valutas, siis eeldasin kohe kõige hullemat. Tervisemuredega sattusin ka perearsti juurde, kes diagnoosis ärevushäired ja depressiooni.
Lein väljendus mul kodus üksi olles. Vedelesin voodis, nutsin, toad olid koristamata. Kõik asjad ajasid mind nutma.
Olen alati ülitundlik olnud, aga ema oskas mind rahustada. Tema oli minu tugi. Nüüd ei osanud ma endaga kuidagi toime tulla. Tööl olles ei suutnud ma keskenduda ega selgelt mõelda, tekkisid sundmõtted, süda puperdas ja ärevus tungis esiplaanile. Kord tekkis mul tühja koha pealt meeletu õhupuudus ja pearinglus, mille tõttu läksin ka isegi erakorralise meditsiini osakonda. See oli täiesti ebareaalne tunne!
Tuttava kaudu olin kuulnud Lifekeskusest ja biofeedback teraapiast.
Jõudsin sinna oma raskemal hetkel, umbes üheksa kuud pärast ema surma. Mäletan esimest teraapiaseanssi väga hästi, sest pärast seda tundsin esimest korda elus, et mu pea on mõtetest tühi. Seda ei ole ma kunagi varem kogenud! Kui varem tundsin nagu oleks mul koorem südamel, siis samal õhtul pärast teraapiat juba tajusin kergendust. Teraapiajärgselt märkasin, et olin rahulikum. Täheldasin teiste ärritumisi ja imestasin, et miks nad nii väikeste asjade peale endast välja lähevad.
Minu kolmas teraapiaseanss toimus ema surma-aastapäeval. Kui veel mõni kuu enne seda võis iga väiksemgi mõte mind nutma ajada, siis nüüd tundsin end kindlalt ja surma-aastapäev oli kui iga teine tavaline päev. Ma ei tundnud enam meeletut kurvameelsust, vaid olin tänulik, et mul oli olnud ema. Ta oli mulle oluline, aga nüüd teda enam ei ole ja see on osa elust. Olen tema surmaga leppinud ja tean nüüd, et suudan iseendaga toime tulla.
Teraapia käigus olen teadlikumaks saanud ka teistest olulistest sündmustest mu elus, mis on mind mõjutanud ja saan nendega nüüd edasi tegeleda. Lein on minu jaoks lõpetatud teema ja ka ärevus on taandunud. Suudan enda mõtteid kõrvalt jälgida ja end rahustada.
Soovitan biofeedback teraapiat kõigile, kes on kaotanud lähedase.
Miks elada valuga aastaid, kui on võimalik seda leevendada? Minu mõttemaailm on tänu biofeedback teraapiale täielikult muutunud. Mõne kuuga tulin välja suurest kurvameelsusest ja suutsin lahti lasta raskustundest. Tean, et ilma abita ma ei oleks seda osanud teha. Julgustan inimesi avastama vaimse tervise maailma avatumalt ja mitte häbeneda rasketel hetkedel abi otsida.