Tänu teraapiale püsimatust ATH lapsest rõõmsaks ja uudishimulikuks poisiks
7-aastase lapse ema Riina
Minu poeg oli nelja-aastane, kui esimest korda jäin mõtlema, et ehk ei ole ta oma arengus täpselt seal, kus võiks juba olla. Ka lasteaias ütlesid õpetajad, et ta ei osale tegevustes nii nagu teised. Spetsialistid hakkasid kahtlustama, et tegemist on aktiivsus- ja tähelepanuhäire ehk ATH-ga.
ATH jooned avaldusid tal peamiselt selles, et ta ei suutnud justkui kuulata ja talletada, mida talle räägiti. Õpetajad kurtsid, et temaga ei ole võimalik koostööd teha, tema tähelepanu hajus pidevalt. Mina ise märkasin ka, et ta ei suuda näiteks kinos filmi lõpuni vaadata. Ta tahtis saalis kogu aeg ringi liikuda ja segas teisi. Tal ei õnnestunud tegelikult ühtegi tegevust kauem kui viisteist minutit järjest teha. Meid suunati tegevusteraapiasse ning oleme suhelnud ka eripedagoogi ja logopeediga. Oleme neilt abi saanud, aga edasiminek on olnud aeglane. Kui üks poja lasteaiarühma lapsevanemastest soovitas biofeedback teraapiat, otsustasin proovida. Tema oli oma lapsega biofeedback teraapiast abi saanud.
Pilt on illustratiivne. Pildi autor Freepik.
Selleks hetkeks oli mu poeg juba 7-aastane. Vahepeal keegi talle ATH diagnoosi pannud ei olnud, kuid spetsialistid olid veendunud, et aktiivsus- ja tähelepanuhäirele omased jooned on tal olemas. Eelkoolis käies selgus, et laps ei ole kooliks valmis ja ta sai koolipikenduse.
Pärast biofeedback teraapias käimist täheldasin muutust kohe!
Pilt on illustratiivne. Pildi autor Freepik.
Vahetult pärast esimest teraapiaseanssi pidime pojaga jõuluvanale lugemiseks luuletuse pähe õppima. Kui varem oleks see nõudnud suurt pingutust ning võtnud eelduslikult päevi, tuli poeg mullegi ootamatult luuletuse õppimisega kiirelt kaasa ja kahe kordamisega oli luuletus peas. See oli midagi enneolematut! Mind hämmastas iseäranis ka see, et ma ei pidanud teda luuletust pähe õppima sundima nagu varasemalt. Ta tundis ise selle vastu huvi ja oli selleks valmis. Saime katsetada tema keskendumisvõimet peagi ka kinos ja üllatuslikult suutis poeg vaadata ära terve filmi. Seda ei olnud kunagi varem juhtunud!
Nüüdseks oleme teraapias käinud mitmeid kordi viimase poole aasta jooksul. Võin öelda, et praegu on mu poeg kooliks täiesti valmis. ATH tunnused on taandunud ja täielikult on kadunud mitmed probleemid, mis varem muret valmistasid. Oluliselt on paranenud tema kõne ja peenmotoorika. Kui varasemalt rääkis ta pudistades, siis nüüd on tema kõnet palju lihtsam mõista. Samuti ei unusta ta enam nii palju asju, kui varasemalt võis juhtuda. Üldiselt on ta palju eneseteadlikum ja avatum. Ta on endiselt väga aktiivne laps, aga nüüd ta ka kuulab meid ja temaga on oluliselt lihtsam kontakti saavutada.
Teraapias käimise perioodil on kadunud poja erinevad väikesed hirmud. Näiteks varem ei kannatanud ta küüne ja juuste lõikamist ning pea pesemist. Enam nende tegevuste osas vastuseisu ei ole. Ka näiteks on ta hakanud huvi tundma kunstiliste tegevuste vastu nagu joonistamine ja maalimine. Varem ei tahtnud ta selliseid asju üldse teha.
Olen õnnelik, et mul laps on nüüd oluliselt rõõmsameelsem ja enesekindlam. Ma tajun, et ta enam ei muretse nii palju selle pärast, kas vastab küsimusele õigesti või valesti. Ta saab iseendaga hakkama ja ka meie tunneme temast üha rohkem rõõmu. Poole aastaga on toimunud suured muutused.