Sünnitusjärgne depressioon: tunnused ja lahendused

Kui beebiga tuleb õnnetunde kõrval koju kaasa ka seletamatu kurvameelsus, võib see olla segadust tekitav ja hirmutav. Vahel on tegu isemööduva meeleoluseisundiga, teinekord võib aga kurvastusest kujuneda sünnitusjärgne depressioon, mille mõjud võivad saata naist veel pikki aastaid. Kui sünnituskogemus tundub juba kauge minevik, aga sind vaevab justkui seletamatu ärevus, kurnatus, üksindustunne, huvipuudus jms, võib see tähendada varju jäänud depressiooni.

Image by Holiak on Freepik

Emamasendus

Emamasendus või emadusmasendus, inglise keeles tuntud kui baby blues on väga levinud meeleoluseisund, mis avaldub spetsialistide hinnangul kuni 85% sünnitanud naistel.

Emamasendusele viitavad esimestel sünnitusjärgsetel päevadel tekkinud kurvameelsus, ärrituvus, väsimus ja lapse eest hoolitsemise pelgamine.

Emamasendus on ajutine ja isemööduv, taandudes reeglina kahe nädala jooksul.

Miks ema kurvastab?

Arvatakse, et sünnitusjärgset kurvameelsust kutsuvad esile meie hormoonid. Erinevad uuringud on leidnud seoseid sünnitusjärgse emotsionaalsuse ja selliste hormoonide nagu östrogeeni ning progesterooni tasemete muutuste vahel organismis.

Rasedus muudab naise aju. Sotsiaalsete protsessidega seotud osad ajust muutuvad nii põhjalikult, et neid on võimalik lausa ajuskaneeringult näha. Rasedus ja sünnitamine on keha ja ka meie psüühika jaoks tohutud väljakutsed, seega on loomulik, et nende protsessidega võivad kaasneda kohanemisraskused. Ole endaga leebe ja anna endale aega uue olukorraga harjumiseks.

Rasedus ja depressioon võivad samuti ühel ajal kulgeda. Vahel kujuneb depressioon lapseootusega paralleelselt ning liigub edasi sünnitusjärgsesse perioodi.

Sünnitusjärgne depressioon

Ohutuna näivast esialgsest emamasendusest võib kujuneda aga midagi hoopis tõsisemat – sünnitusjärgne depressioon. Arvatakse, et sünnitusjärgse depressiooni all kannatavad kuni 20% sünnitanud naistest, kuid diagnoosi ja abini jõuab neist vaid veerand. Depressioon avaldub sageli mõni nädal pärast lapse sündi ning võib kesta aastaid. Ilma ravita võib depressioon esile kutsuda teisi vaimse tervise häireid ning mõjutada naist kogu ülejäänud elu. Et emamasendusest ei kujuneks depressioon, üht kindlat valemit ei ole, aga kindlasti on abi, kui emal on olemas tugi ja ema vajadused on parimal võimalikul moel kaetud.

Sünnitusjärgne depressioon meestel ei ole samuti midagi liiga haruldast. Uuringud näitavad, et ka kuni 18% isadest kannatavad sünnitusjärgse depressiooni all.

Joonis 1. Depressioon võib alguse saada juba raseduse ajal ja kulgeda edasi sünnitusjärgselt. Sünnitusjärgne depressioon avaldub enamasti vahetult pärast sünnitust, kuid võib ilmneda ka hiljem. Kui depressioon jääb tähelepanuta, võib see jääda kaasas käima veel pikki aastaid. Emamasendus saab alguse sünnitusejärgselt ning taandub mõne nädalaga. Psühhoos avaldub sünnitusele järgnevatel päevadel ning võib kesta kuni mitu kuud.

Miks tekib depressioon?

Ükski inimene ei ole tekkinud depressioonis süüdi. Depressioon on haigus, mis tabab ja avaldub geneetiliste eelsoodumuste ja keskkonnatingimuste koosmõjul.

Rasedusaegsed raskused, stress, traumad, keeruline sünnitus, hormonaalsed muutused – need kõik võivad mõjutada depressiooni avaldumise riski. Ka naistel, kellel endal on varasemalt olnud depressioon või kelle lähedastel on diagnoositud depressioon, on riskirühmas. Kui sa pelgad, et sul võib avalduda depressioon, ole enda suhtes tähelepanelik ja tunnuste avaldumisel otsi tuge.

Mõned depressiooni soodustavad tegurid:

hormonaalsete muutuste kõrval mõjutab vaimset tervist ka toitainete, vitamiinide ja mineraalide madal tase organismis;
magamatus;
vedelikupuudus;
kilpnäärme probleemid ja teised füüsilised tervisemured;
vähene emotsionaalne tugi;
hirmu- ja ärevustunne seoses emadusega.

Sünnitusjärgne depressioon ja sümptomid

Kui emamasenduse puhul tunnused ajaga vähenevad, siis sünnitusjärgse depressiooni sümptomid on ajas süvenevad. Kui sünnitusest on möödas juba kuu, aga pidev kurbus ei ole kadunud, tasub otsida abi.

Mida teeb depressioon? Sünnitusjärgsele depressioonile viitavad mitmeid nädalaid kestnud:

meeleolu kõikumine;
energia- ja huvipuudus;
häbi- ja süütunne;
väärtusetuse tunne;
enda hooletusse jätmine;
võimetus tunda elust rõõmu;
vähene huvi beebi eest hoolitsemisel;
negatiivsed tunded beebi suhtes;
ärevus;
raskused keskendumisel;
ärrituvus;
unetus või oluliselt suurenenud unevajadus;
söögiisu tuntav vähenemine või suurenemine;
enese või lapse vigastamise mõtted;
üksinduse tunne.

„Kui jäin ootama oma esimest last, hakkas unetus jälle süvenema. Nüüd mõtlen, et ilmselt oli mul pärast esimese lapse sündi ka sünnitusjärgne depressioon. Sain peagi ka teise lapse. Mõlemad rasedused olid minu jaoks rasked, kuna ma praktilised üldse ei maganud.“ – Margot

Loe Margoti kogemusest pikemalt SIIN.

Sünnitusjärgne depressioon võib jääda aga märkamata, ka sügav depressioon võib jääda varjatuks. Praegusel ajal meid ümbritsev sotsiaalmeedia koos poseeritud eludega ja üldine väline surve võivad luua olukorra, et ema otsustab oma tegelikku meeleseisundit varjata. Nii võib kujuneda väga pikaajaline depressioon, aga ka nn naeratav depressioon, mille puhul võib ema olla aktiivne ja osavõtlik, aga sisimas kannatada eespool nimetatud sümptomite all. Võib tekkida tunne, et ta etendab rolli ning on sunnitud vastama teiste ootustele selles osas, milline üks ema justkui olema peaks.

Selline varjatud depressioon võib viia olukorrani, et ema jõuab depressiooniga tegelemiseni alles mitmeid aastaid pärast lapse sündi või ei jõuagi ning kannatab edasises elus erinevate vaimsete ja füüsiliste probleemide all. Depressioonil on elule laastav mõju. Halbadel juhtudel võib inimene selle elu ise ära lõpetada, aga sugugi mitte parem ei ole selle inimese teekond, kes otsustab elada, kuid kannatab, isegi täpselt teadmata, mis takistab tal elust rõõmu tundmast.

Juhul kui sünnitus jääb aastate taha, aga kahtlus on hinges, et kõik ei ole päris nii nagu võiks, ei ole kunagi liiga hilja, et end aidata. Kui vähegi kahtlustad, et sinu elu võib mõjutada depressioon, leia viise enda toetamiseks. Halvimal juhul parandad tegevuse käigus lihtsalt oma elukvaliteeti, parimal juhul leiad elule sootuks uue hingamise.

Image by shurkin_son on Freepik

Sünnitusjärgne psühhoos

Sünnitusjärgne psühhoos on sünnitusjärgse depressiooni raskem vorm. Seda esineb harva. Selle all kannatab umbes 1-2 naist 1000-st. Reeglina avaldub see esimeste sünnitusjärgsete päevade ja nädalate jooksul, aga võib ilmneda ka hiljem ning kesta kuid.

Sünnitusjärgse psühhoosi sümptomid:

meeltesegadus;
hallutsinatsioonid;
paranoia;
soov teha viga endale või lapsele.

Psühhoos on väga tõsine seisund, sümptomite ilmnedes tuleks kohe pöörduda arsti poole.

Mida depressiooni puhul silmas pidada:

depressioon on tõsine haigus, millest on haaratud kogu keha, kaasa arvatud mõtted ja tunded;
depressiooni põhjustab, vähemalt osaliselt, keemiline ebatasakaal ajus;
depressioon on pikaajalise kuluga;
depressiooni diagnoosib vaimse tervise spetsialist.

Sünnitusjärgne depressioon – test

Veebilehel peaasi.ee on võimalik teha kiire valikvastustega test, mis aitab välja selgitada, kas sinu meeleseisundis esineb depressioonile omaseid tunnuseid. Test ei diagnoosi depressiooni, vaid annab pelgalt indikatsiooni. Vastavalt tulemustele antakse kaasa ka vaimset tervist toetavaid soovitusi.

Tee test kohe SIIN.

Kui inglise keel ei ole takistuseks, on võimalik teha Šotimaal välja töötatud samasisuline test. Selles testis on kümme küsimust, mis sarnaselt eestikeelsele variandile palub enda suhtes hinnanguid anda. Šotlaste test on loodud spetsiifiliselt just rasedaid ja äsja sünnitanud emasid silmas pidades.

Testi end SIIN.

Kuidas depressioonist välja tulla?

Keegi ei peaks elama elu depressiooniga. Depressiooni ravi algab probleemi tunnistamisest. Abi saamiseks pöördu esmalt hea sõbra või pereliikme poole või võta ühendust oma arstiga. Ka raseduskriisi nõustajad, ämmaemandad ja naistearstid oskavad lisaks perearstile anda suuniseid, kuidas edasi tegutseda.

Kui murel on sabast kinni saadud, on abi juba sageli igapäeva elu ja tegemiste korrigeerimisest. Kui puudu on toetusest, saavad lähedased edaspidi rohkem panustada. Kui vaja on rohkem und, paremat toitu või abi oleks liikumisest, siis saab neid asju endale edaspidi võimaldada. Sageli tähendab depressiooni ravi aga teraapiat ja psühholoogilist nõustamist, rasketel juhtudel ka tabletiravi.

Depressiooni tunnistamine on raske samm. Kui tundub, et enda murest rääkimine on midagi, mida hetkel teha ei soovi, on võimalik pöörduda Biofeedback teraapiasse. Biofeedback teraapia on ainulaadne teraapialiik, kus ei pea tingimata oma muredest rääkima. See on toetav teraapiavorm, mis aitab leida tasakaalu ning annab juurde vajalikku jõudu, et edasi tegutseda. Paljud depressiooni all kannatavad kliendid on saanud biofeedback teraapiast abi.

„Pärast esimest biofeedback teraapia seanssi sain jälle mõelda. Enne oli nii, et ühes sekundis oli kümme mõtet korraga. Pinget ei olnud enam, tundsin end vabamana. Kui enne teraapiat oli mul uinumisega raskusi ning tihti jäin magama ka nuttes, siis pärast esimest seanssi sain taas rahulikult magada. Mõju oli kohene!“ – Eva

Loe Eva kogemusest pikemalt SIIN.

Kuidas ennast ise aidata?

Depressiooni kahtluse korral tuleks kindlasti jagada oma muret lähedastega ning otsida abi spetsialistidelt, aga iseenda vaimset ja füüsilist heaolu saab turgutada ka igaüks ise. Mõned näited, millest alustada:

Tasakaalusta oma toidulaud. Lapse sünniga jäävad ema vajadused sageli tahaplaanile. Astu sellest kahjulikust tsüklist välja. Lähedaste ja sõprade toel leia võimalusi mitmekülgselt toitumiseks.
Toidulisandid. Vajadusel arstiga konsulteerides, võta toidu kõrvale vitamiine ja mineraale. Oomega-3 rasvhape, B-vitamiin, foolhape, D-vitamiin, rauapreparaadid – väikesed igapäevased annused võivad olla oluliste muutuste alguseks.

Anna endale oma aega. Paku teistele võimalust beebi eest hoolitseda, et leiaksid rohkem aega iseendale.
Leia viise, kuidas saaksid rohkem magada. Eelkõige kõnele oma vajadusest partnerile või teistele, kes saaksid öösiti sind beebiga aidata, et ühiselt leida teie perele parim variant.a)
Õpi end ise rahustama. Iga päev erinevaid hingamisharjutusi ja meditatsiooni harrastades on võimalik enda mõtteid ja tundeid ise tasakaalustada.
Otsi kontakti teiste emadega. Kuigi võib tunduda, et oled oma tunnetega üksi, kogevad väga paljud emad sarnaseid emotsioone.

Video. Ingridi kogemus

Sünnitusjärgne depressioon on levinum, kui me oleme harjunud arvama. Sarnaste kogemuste ja tundmustega inimesi on tõenäoliselt rohkem, kui raskel hetkel tundub.

Ingrid on noor ema, kes on kogenud sünnitusjärgset depressiooni. Ta ootas oma last väga, aga pärast sünnitust õnnetunne ootamatult kadus. Vaata lühikest videoklippi, kus Ingrid räägib, kuidas tal õnnestus sünnitusjärgne depressioon seljatada.

Ingrid jagas oma kogemuses, et teda aitasid depressioonist välja tulemisel visualiseerimine ja meditatsioon. Proovi ka sina näiteks seda eestikeelset juhitud meditatsiooni sisemise rahu ja vabadustunde kogemiseks.