Emaroll naise elus

Emaroll
naise elus

Kui sünnib laps, sünnib ka ema. Nii nagu vastsündinu kohaneb eluga väljaspool üsa, kohaneb emarolliga ka naine.

Kuigi ema tiitel tuleb hetkega, on emaks kasvamine pikaajalisem protsess. Emalikkus on omadus, mida tuleb teinekord endas treenida.

Emaroll on suur. See ei sisalda mitte ainult kohustust olla hoolitsejaks oma lastele, vaid peidab endas veel hulga muid elemente nagu ühiskondlikud ootused, sotsiaalne surve olla teatud moodi ja palju muudki.

Emadus võib olla lausa nii suur, et haarab enda alla kogu elu ja võib tunduda, et emarolli kõrvale midagi muud enam ei mahugi.

Emaroll naise elus, artikkel

Image by senivpetro on Freepik

Oled ema ja sinu päevi täidavad lõpetamata tööd ja rahulolematud lapsed. Muretsed, kas midagi, mis täna tehtud sai, oli kuidagi kellelegi väärtuslik. Lapsed ärkasid hullumeelsetena ja läksid magama sinu peale vihasena. Oled väsinud. Ka siis, kui sa midagi ei tee. Tekib tunne, et sa ei ole piisavalt hea sõber, ema, abikaasa ega töötaja.

Maailm on avanud kõik võimalused ning sunnib meid ette võtma rohkem, kui ühel inimesel on jaksu ja seetõttu tunned end läbikukkununa. Ometi sa ei ole läbikukkunud. 

Sind armastatakse ja vajatakse.

Piisavalt hea ema

Paarsada aastat tagasi oli hea ema täpne ja range. Eeldati, et õrnust ja lähedust laps ei vaja. Selles kontekstis eksisteerisid emad ja lapsed teatud distantsil. Nüüd on aga vahel hea ema defineerimisega mindud teise äärmusesse. Näiteks on Soome psühhoanalüütikud leidnud, et meie põhjanaabrite seas nähakse hea emana naist, kes loobub oma isiklikest soovidest. Selle järgi lähtutakse põhimõttest – mis on hea lapsele, on hea ka emale.

Hiljem on hea ema tähendust pehmendatud. Meile on kingitud mõiste „piisavalt hea ema“. Piisavalt hea lapsevanem on keegi, kes suudab tagada lapse vajadused ning edendada lapse arengut. Piisavalt heas peres on turvaline emotsionaalne suhe, füüsiline hoolitsus ja ruum intellektuaalseks loominguks.

Piisavalt hea vanem loob oma lapsega emotsionaalse sideme, ta märkab ja mõistab oma last. Piisavalt hea vanem suudab panna end lapse olukorda, näha maailma nii lapse kui ka täiskasvanu seisukohast.

Lapse kiire või ülimalt silmapaistev areng ei tähenda tingimata, et tal on erakordselt head vanemad. Lapse arengu edendamine võib olla edukas ka peredes, kus puudub armastus. Akadeemiliselt edukas laps ei pruugi olla samal ajal õnnelik. Kaasaegse lähenemise järgi on hea lapsevanem see, kellel on terve emotsionaalne side oma lapsega.

Kui esitad endale nüüd küsimuse, kas ma olen piisavalt hea ema, siis sellega on lihtne. Kui sa juba kahtled, kas sa oled hea lapsevanem või mitte, järelikult oled. Kõhklemine on loomulik ning näitab, et võtad vastutuse oma lapse arengu ees ning püüad leida parimaid viise oma lapse toetamiseks. Täna me teame, et hea vanem tähendab eelkõige emotsionaalselt tervet vanemat, sest ainult nii suudame pakkuda sobivat kasvukeskkonda oma lastele.

Emadus, pilt

Image by cookie_studio on Freepik

Emadus on tugevus

Kui palju oleme kuulnud ütlusi nagu „emme-aju“ või „raseda-aju“? Kui mitu korda oleme tundnud emadena, et peame ennast ema-tiitli tõttu tööturul rohkem tõestama? Emadus on kahtlemata eriline ja imeline, aga on mõningaid emadusega seotud uskumusi, millest oleks aeg lahti lasta. Negatiivsed jutustusviisid viitavad emadusele kui nõrkusele, ometi näitab teadus selgelt, et lapsevanemaks olemine muudab meid tugevamaks.

Emainstinkt on müüt

Emainstinkt on armas mõte. See on romantiline vaade emadusele, mis algab justkui esimesest hingetõmbest, silmavaatest või miks mitte juba eostamise hetkest. Lapsevanemaks olemine muudab inimest põhjalikult ja need muutused ei ole omased ainult naistele ehk emadele. Mõte sellest, et emasid peaks tabama tugev instinkt, seab emadele liiga suuri ootusi. Suur hulk naisi kogeb vahetult pärast sünnitamist meeleolulangust ja ka depressiooni. Sellistel hetkedel võib emainstinkti puudumise pettumus tabada sedavõrd teravamalt. Hoolitsemise ja kaitsmise instinkt on kahtlemata olemas, aga see kujuneb ühel või teisel hetkel kõigil, kes juhtuvad olema lapse hooldajateks.

Vanemaks olemine muudab meie aju

Teadusuuringud näitavad, et lapse eest hoolitsemine muudab meie aju. See teadmine kehtib kõikide, ka mitte-bioloogiliste vanemate ja nii meeste kui naiste puhul. Lapse eest hoolitsemine nimelt aktiveerib meie ajudes mandeltuuma. Kuigi uuringus osalenud peredes aktiveerus mandeltuum emadel tugevamalt, on nähtud, et mida rohkem isad oma laste eest hoolitsemisega tegelesid, seda tugevamalt reageeris ka nende aju. Seega nn „lapsevanema instinktidega aju“ võib kujuneda ükskõik kellel, kes pühendab oma aega ja tähelepanu lapsele.

Emadus mõjub ajule hästi

Kuigi on nähtud, et lühiajaliselt võib raseduse ajal ema mälu olla negatiivselt mõjutatud, on lapse saamise pikemaajalisem mõju ajule positiivne. Lapsevanemad on vastupanuvõimelisemad stressile, on paremate kognitiivsete võimetega ja isegi vananevad aeglasemini.

Lapsevanemad muidugi juba kõik teavad, et laste saamine on arendav – sagedased uued väljakutsed, pidevad muutused – meil ei jää muud üle, kui vaid kohaneda.

Õnneliku ema 9 harjumust

Emadena vaevleme sageli väärtusetusetunde küüsis. Me vabandame, et me ei näe piisavalt head välja, et meie kodud on sassis või et meie lapsed ei käitu korralikult. Me tunneme pidevalt, et midagi on puudu.

Perekond vajab oma ema ja see loob hea tunde, aga võib ka mõjuda hirmutavalt ja lämmatavalt. Mitte keegi ei ole kunagi varem meid niimoodi vajanud. Me kõik võtame lapsevanematena justkui ülesande – mitte korrata oma vanemate vigu. Tahame olla paremad, võib-olla isegi täiuslikud. Ometi seda eesmärki me kunagi ei saavuta, sest me kõik teeme vigu.

Kui ema variseb kohustuste all kokku tähendab see, et ta on kaotanud kontakti iseendaga. Kokku varisedes langeb ema tavaliselt:

  • Segadusse – tekivad vastuolulised tunded
  • Enesehaletsusse – emal on tunne, et tema pingutusi alahinnatakse
  • Eksitusse – toimub omaenda lapsepõlves kogetud ülekohtu läbimängimine

Kurvameelsel või depressiivsel emal on raskem ka oma lapsega kontakti saavutada. Kuna ema suhtlusviis on meeleolust tulenevalt muutunud, silmkontakti on tõenäolisemalt vähem, naeratusi ja reaktsioone lapse suhtlusele samuti, on ka lapse areng ja emotsionaalne side vanemaga nõrgemad.

Kuidas sellest pettumuste ja negatiivsete mõttemustrite ringist välja saada ning saavutada paremat kontakti iseenda kui inimese, naise ja emana?

Harjumustel on jõud. Selleks, et muuta juba juurdunud mõttemustreid ja käitumisi, on vaja anda endale aega ja leida endas piisavalt sihikindlust, et olla natuke aega järjepidev. Mida täpsemalt oma mõtlemises muuta ja millest alustada:

  • Mõista oma väärtust. Enda kui ema tõelise väärtuse mõistmine on üks olulisemaid teadmisi, mida saaksime oma lastele anda. Vaata end läbi oma laste silmade – nende jaoks oled sa asendamatult oluline. Pane iga päev enda kohta kirja häid omadusi või mida oled teinud hästi. Meenuta endale, mis on sinu eesmärk elus ja tegutse sammuhaaval selle nimel edasi.
  • Hoia oma sõpru. Väga sageli tundub emadele, et kõige lihtsam on oma päevaplaanidest välja lükata sõbrad. Me alahindame, kui väga me vajame teisi naisi enda ümber, et vähem muretseda ja olla tervemad. Meil on vaja naeru, et kasvõi korraks mured kaoks.
  • Loo koju rahulolu, mitte ärevust. Et kodust saaks rahulolu oaas, aitab asjade vähendamisest. Ära kogu endale ja oma lastele asjade kuhjasid. Kui kodus on liiga palju riideid, mänguasju ja muud, mida tegelikult ei vaja, tekitab see meis ärevust ja rahulolematust.
  • Võta aega üksi olemiseks. Paigal ja üksinda on algul ebamugav, kuid üksinda olemine on oluline just nende samade suhete jaoks, millest me eemaldume. Üksindus aitab meeltel rahuneda.
  • Lase lahti hirmust. Mure tekib hirmust, hirm kartusest saada haiget. Hirmutunne kurnab meie keha ja vaimu, tekib kurnatus. Elu õpetab, et on väga palju sellist, mida me ei saa kontrollida. Selle tõdemusega tuleb leppida.
  • Püüdle lihtsama elu poole. Lihtsusta oma päeva – pane paika päevakava, sea realistlikud eesmärgid. Aita end, et sa ei koormaks end iga päev üle. Palu abi oma lähedastelt, otsi lapsehoidja, küsi ülemuselt ajapikendust – mida iganes on vaja, et asjad ei kuhjuks.
  • Jaga ja võta armastust vastu. Kuidas tunnevad sinu lähedased end armastatuna? Valmista oma lapse lemmiktoitu või kallista abikaasat õhtul, võta vastu ka teiste hellitused sinu suunal. Pane tähele laste naeratusi, ka see on armastuse jagamise vorm.
  • Teadlik elu. Ära unusta, et elu ei ole midagi, mis sinuga juhtub, vaid elu tuleb sinust enesest. Tee valikuid, sea prioriteete ja tegutse eesmärgipäraselt. Kunagi ei ole liiga hilja!
  • Lootus on otsus. Lootus nõuab, et usuksime kahte asja: tulevikku ja võimalusse, et selles tulevikus on midagi head. Õpi hindama seda, mis sul on. Õpi usaldama maailma, iseend ja teisi. Õpeta endale optimismi – usu, et sind ootab ees veel head!

Kui vajad tuge

Vahel tundub, et ise on raske muutuste suunas samme astuda. Päris esimene püüe paremuse poole võib sellisel juhul olla lähedase inimesega rääkimine. Emaroll võib olla vahel koormav, usu, sa ei ole selle tundega üksi.

Abi võib olla ka nõustaja või psühholoogi poole pöördumisest.

Kui aga tunned, et ei soovi rääkida, on erinevate emotsionaalsete murede puhul heaks toetavaks teraapiavormiks biofeedback teraapia.

Loe biofeedback teraapiast lähemalt SIIN.

Allikad

Kirjandus:

  • Estés Pinkola, C. (2014) „Naised, kes jooksevad huntidega.“ Kirjastus: Varrak
  • Meeker, M. (2010) „Õnneliku ema 10 harjumust.“ Kirjastus: Kunst

Artiklid:

  • Conaboy, C. (2022) „Mother Brain: How Neuroscience Is Rewriting The Story of Parenthood.

https://nextbigideaclub.com/magazine/mother-brain-neuroscience-rewriting-story-parenthood-bookbite/37639/

Teadustöö:

Me oleme Biofeedback teraapia teerajajad Eestis.