4-aastase lapse ema Moonika
Minu 4-aastasel lapsel tekkis lasteaias tuletõrje häirekella korduval käima minekul (mingi rikke tõttu) paaniline hirm. Alguses sai lasteaiaõpetaja lapse maha rahustatud, kuid hiljem mitte. See olukord läks veelgi hullemaks. Tal kujunes foobia. Tal oli paaniline hirm lihtsalt juba tuletõrje häirekella nägemisest.
Ta ei olnud nõus nukuteatrisse minema ja isegi ostukeskustesse, kuna tuletõrje häirekellade nägemise tulemuseks oli paaniline hirm. Käisime abi otsimas laste psühholoogilt ja teiste selle ala spetsialistidelt, kuid soovitud muutust ei tulnud. Spetsialistid proovisid ka läbi erinevaid mänguteraapiaid, kuid ka need ei aidanud tema puhul.
Otsustasin proovida Biofeedback teraapiat. Pärast teraapiaseanssi ütles lasteaiaõpetaja, et laps nõustus sellesse ruumi tulema, kus oli tuletõrje häirekell. Ta oli küll veidi hirmul, kuid sai ruumi siseneda ning paaniline hirm oli kadunud. Ligikaudu paar päeva pärast seanssi oli juba tunduvalt parem, st ta ei kartnud enam tuletõrje häirekella ei lasteaias ega kaubakeskustes. Hirm oli kadunud. Ta vajas Biofeedback teraapiat ainult üks kord. Soovitame ka teistele lastele, kellel on hirmud ja foobiad.