Mis on naiselikkus ja miks meil seda vaja on?
See müstiline naiselikkus – mida see tähendab ja miks meil seda vaja on?
“Moodne naisterahvas esindab kindlate piirjoonteta toimekust. Vahel tundub, et ta on justkui valmis tegema ükskõik mida ükskõik kellele. Kaotades seeläbi ühenduse iseendaga. Naisterahvaste raugevat elujõudu on võimalik uuesti üles õhutada naiseliku alateadvuse varemetesse kogunenud mõttemustrite ja sissehoitud emotsioonide vabastamisega. Selle käigus saab naine kontakti oma loomuliku ja vaistliku hingeeluga. See juhib ta uute arusaamade juurde ning ta hakkab mõistma oma sisimaid loomuse suundumisi ning soove.”
Kas naiselik naine on see, kes põllega köögis jahutolmu üles keerutab? Või see, kes jumalannana teisi oma seksapiiliga võlub? Ehk on naiselik naine hoopis tütarlapselikult õrn ja habras? Või vastupidi, sirge selja ja julge pilguga emalõvi?
Nii kaua, kuni on maailmas naisi ja mehi, räägitakse ikka naiselikkusest ja mehelikkusest. Kaasaja jutustajad armastavad vahel ehk liialt üldistada, justkui oleks naiselikkus midagi sellist, mida saab ära pakkida ja igale naisele ühtviisi kingiks anda.
Pildi autor: marymarkevich, Freepik
Me oleme indiviidid. Niivõrd erinevad isiksused, kõikvõimalike elukogemuste, soovide, unistuste, harjumuste ja kiiksudega. Ei ole eluliselt usutav, et absoluutselt iga naine peaks mingisuguses ideaalpildis paistma mingil konkreetsel viisil või omama kindlaksmääratud kogumit omadusi. Tegelikkuses on meis kõigis nii mehelikkust kui naiselikkust.
Ometi ei saa mööda vaadata asjaolule, et oled sündinud naisena ja tunnetades kuuluvust teiste naistega, tajud, et miski teid siiski ühendab.
Naiselikkus ja arhetüübid
Naine on arhetüüpne mõiste ehk midagi sellist, mida me kõik kollektiivselt siin ilmas kuidagi enam-vähem ühtmoodi mõistame. See teadmine on meisse kodeeritud. Seda põhimõtet järgides tutvustas psühhoanalüütik Carl Gustav Jung maailmale naise nelja arhetüüpi:
- Tütarlaps – elurõõmus, emotsionaalne, muretu, naerune ja mänguline.
- Armastaja – sensuaalne, seksuaalne ja tabamatult müstiline.
- Perenaine – rahulik, emalik, hoolitsev ja korda loov.
- Kuninganna – tark, väärikas ja õiglane.
Võime vast nõustuda, et igas inimeses on vähimal juhul potentsiaal omada kõiki neid omadusi. Inimesed on mitmekülgsed ja neis avanevad erinevad kihid olenevalt sellest, kus ja kellega nad parasjagu on.
Arhetüüpide idee järgi seisneb naiselikkuse võti selles, et kõik need arhetüübid on naises esindatud ja seda tasakaalustatult. See tähendab, et ükski arhetüüpidest ei tõuse liialt esile ja ükski ei jää liiga tahaplaanile.
Usutavasti kujuneb igal väikesel tüdrukul kasvades tasakaalukas arhetüüpide punt, kuid keskkond, milles
laps viibib ning millised on ema ja isa omavahelised suhted, kas aitavad kaasa või häirivad seda tasakaalustatust.
Kui mõni arhetüübi osa tahab negatiivses mõttes esiplaanile tükkida või teine jälle üldse ei anna näole, nimetab pereterapeut Katrin Saali Saul seda variarhetüübiks. Sellistel juhtudel on perenaisest saanud näiteks kanaema, tütarlapsest inetu pardipoeg, armastajast nunn, kuningannast jääkuninganna jne.
Selleks, et olla terviklik naine, tuleks õppida end lülitama vastavalt vajadusele kõikidesse nendesse arhetüüpidesse. Kui sageli lubad Sina endal olla muretu ja mänguline? Kui osavalt suudad lülitada perenaise rollist lastega olles ümber armastaja rolli, kui suhtled mehega?
Kuigi need arhetüübid võivad tunduda kui kammitsevad ettemääratud rollid, on need siiski vaid katuseks meis kõigis olemas olevatele omadustele. Ka ei tähenda need rollid, et sa etendad neid teiste hüvanguks või et pead olema kõike seda ja kohe ning praegu.
Igaühe jaoks tähendavad need arhetüübid erinevaid asju, eelkõige esindavad need positiivseid omadusi ja tundmusi, mis vähimal juhul aitavad elust rohkem rõõmu tunda. Võta neid kui oma tööriistakarpi, kust saad olenevalt olukorrast valida sobiva vahendi. Need ei ole omadused, mida pead endasse leiutama või maskina ette tõmbama, need on kõik sinus eneses juba olemas, need ongi sina ise.
Naiselikkuse saladus
Kes on naiselik naine? Ilmselt nii mõnigi vastaks midagi mõeldes tuntud klassikaliselt kaunite naiste peale. Enamasti tähendab see hoolitsetud välimust, kumerusi ja kurve kehal ning malbet olemust.
Trendid ja hoiakud selles osas, milline on kõige ilusam naine, on ajas muutuv. Samamoodi mõtestame aina ümber, kes on parasjagu kõige õigem naine – kas see, kes töötab, see, kes ei tööta või see, kes nii töötab kui on perenaine ja ema.
Need sotsiaalsed arusaamad ei ole nii palju selle naiselikkusega seotud, millest meil siin juttu. Naiselikkuse sümbol psühholoogilises tähenduses ei ole mitte ilu ega midagi muud, vaid tasakaal.
See mõte ei ole kellelegi naistest ilmselt võõras, et just need sotsiaalsed normid, ühiskondlikud ootused ja pidevalt muutuvad trendid on need, mis seda sisemist keset kipuvad lisaks muudele asjaoludele ikka ja jälle paigast kiskuma.
Naiselikkuse allikas on eelkõige rahulolu iseendaga, mis tähendab, et oled mõistnud ja aktsepteerinud, kes sa oled, milliseid rolle täidad ning oled enesekindel iseendas.
Just eneseteadlikkuse ja enesekindluse puudumisest hakkavad üles kerkima küsimused nagu näiteks: Kas ma olen piisavalt hea naine? Kas ma teen piisavalt oma pere heaks? Kas ma teen kõike õigesti?
Seega – naiselikkus, see on enesekindlus!
Selleks, et elada iseendaga harmoonias on vaja naisena omaks võtta teadmine, et ma olen naine. Ma olen naiselik, minus on naiselikkust, minus on need naiselikud rollid, ma tean seda ja ma suunan ise oma elu. See ei tähenda, et mehelikke omadusi olla ei tohiks või et elu peaks kulgema mingit kindlat rada pidi.
Kui on sisemine rahulolu, kiirgab see ka väljapoole ja on teistele tuntav. Need on need naised, kellega tahaks aina rohkem koos olla, keda imetled, kes täidavad ruumi soojusega, kes hoolivad ja saavutavad kõik, mida on endale ette seadnud, tulles toime pea iga olukorraga.
Pildi autor: benzoix, Freepik
Naiselikkus vs mehelikkus
Naised ja mehed, yin ja yang, must ja valge, valgus ja vari, hea ja halb. Vana-Hiina filosoofia juba teadis rääkida vastandlikest poolsustest, mis samas vältimatult kooseksisteerivad. Kogu meie maailm on täis polaarsusi.
Naised ja mehed ei ole põrkuvad vastandid ning samas täiuslikku äärmust ühes või teises ilmselt ei eksisteeri. Igaühes meist on alati mingisugune variatsioon segu nii ühest kui teisest polaarsusest.
Inimeste huvi selles osas, kas mehed ja naised on fundamentaalselt erinevalt üles ehitatud, ei ole ajas aga sugugi raugenud. Endiselt otsitakse vastuseid küsimustele, et kas meeste ja naiste ajud on erinevad, kas olenevalt soost toimub aju infovahetus kuidagi teisiti ja kui siis, millisel määral ning mida see kõik tähendab.
Teadus on uurinud ja avastanud näiteks järgnevat:
- Testosteroon ja östrogeen.
Testosteroon meestel ja östrogeen naistel avaldavad ajule mõju. Samas on siiski nende mõju meie mehelikkusele ja naiselikkusele üle hinnatud. Kuigi arvatakse, et testosteroon on seotud agressiivsusega, ei selgita see täielikult meeste käitumist. Agressiivsust ja võistlushimu leidub nii meeste kui naiste seas ning teadlased on järeldanud, et kultuuriline mõju on siinjuures suurem.
Määrab see, millised on elupiirkonna sotsiaalsed normid ning kui vabalt need lubavad teatud omadusi väljendada. Keemilise erinevuse tõttu on naistel ja meestel edukaks stressi maandamiseks vajalikud erinevad meetodid.
- Naised räägivad rohkem?
Teadus ütleb, et hoopis mehed räägivad rohkem. Nimelt edastavad nad rohkem informatsiooni. Samas järeldati, et ei ole põhjust arvata, et sugu automaatselt määraks info edastamise võimet. Pigem leiti, et info edastamise maht võis erineda, kuna naised kaldusid rohkem hoolima sellest, et kuulaja saaks aru, millest räägitakse.
- Meeste ja naiste ajud suunavad pilku erinevalt.
Inglismaal läbi viidud 500 inimesega test näitas, et kui näidata arvutiekraanilt nägusid, vaatasid naised rohkem näo vasakut poolt ning uurisid tervet nägu hoolikamalt kui mehed. Erinevus meeste ja naiste vahel oli sedavõrd oluline, et teadlased suutsid pelgalt silmade liikumise järgi ära arvata, kas vaataja oli mees või naine.
Hiljutised teadusuuringud on järeldanud, et meeste ja naiste ajude käitumist mõjutab soost enam pigem aju suurus. Nimelt on meestel valdavalt suurem (aga mitte tingimata võimekam) aju kui naistel. Samuti on jõutud järeldusele, et ajutegevuse erinevused on tõenäolisemalt seotud käitumuslike harjumustega ehk pigem keskkonnast õpitud tegevustega, mitte meie bioloogiaga.
“Minu jaoks on biofeedback teraapia olnud täielik „vau-efekt“.
See on täpselt see, mida ma vajasin! Tunnen end jälle iseendana. Kui mingil hetkel tundsin, et ma olen kuskile teiste soovide ja tahtmiste vahele ära kadunud, siis nüüd tean täpselt, kes ma olen. Ma olen üks ilus ja vägev naine, kes teab, mida ta tahab ja julgeb seda ka küsida!” – Monika Loe pikemalt Monika kogemusest SIIN.
Turguta oma enesekindlust biofeedback teraapiaga
Liiga tihti kaotame end naisena ühte rolli ära. Olgu see siis end lõhki töötades, emana piitsutades, kogu pere projektijuhtidena läbipõledes või midagi muud. Sageli kaob enda ära kaotamisega ka vajadus või soov end kaunistada. See tundub ühtäkki nii tühine.
Aina vähem võtame aega, et enda eest päriselt hoolitseda ja teha seda, mis hinge ja keha kosutaks. Iga päevaga üha raskem on tunda rõõmu, iga pisiasi pigem toob tuska ja kurnab veelgi. Energia hakkab otsa saama ja siht hajub silme eest. Kellele ja milleks ma elan?
Selles vabalanguses viibides kaob elurõõm, naudingud, positiivsed mõtted ja asemele tulevad madal enesehinnang, ülikriitilisus, masendus, sundmõtted ja ärevus. Maailmast saab kuri paik, inimestest tüütud segajad ja sinust endast kui tühi kest, robot, kes liigub, aga ei tunne. Või tunneb liiga palju ainult ühte äärmust.
MER Biofeedback® teraapia võib olla hädavajalikuks, aga mõnusaks spaa-hoolitsuseks sinu ajule. Tule, istu või siruta jalgu ja lase mugaval tugitoolil end kallistada. Ilma ühtegi sõna lausumata, võid teha oma ajule ja mõtetele suurpuhastuse.
Kinnistunud mõttemustrid ja emotsionaalsed pinged saavad tasakaalustatud. Spetsiaalse seadme abil mõõdab terapeut sisepingeid ja stressinäitajaid. Seade kasutab madalsagedusi, nii nagu teeb seda näiteks nutikell, et mõõta pulssi. Tasakaalustamise hetkel ei ole tunda mitte midagi ja kõrvalmõjusid ei ole.
Võta endale tund ja taasavasta iseend!
Allikad
- Eliot, L; Admed, A.; Khan H., Patel J. (2021) Dump the “dimorphism”: Comprehensive synthesis of human brain studies reveals few male-female differences beyond size. Neurosci Biobehav Rev.
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/33621637/ - Estés Pinkola, C. (2010) Naised, kes jooksevad huntidega. Müüte ja pajatusi ürgnaise arhetüübist. Kirjastus Varrak.
- Firestone, T. (2018) What Does It Mean to Be Feminine or Masculine? Psychology Today.
https://www.psychologytoday.com/intl/blog/daring-love/201810/what-does-it-mean-be-feminine-or-masculine - Palmiste, G. (2017) Mehed vs naised – kas me ajud töötavad tõesti erinevalt?
https://novaator.err.ee/260140/mehed-vs-naised-kas-me-ajud-tootavad-toesti-erinevalt - Saali Saul, K. (2015) Naiseks olemise kunst. Avasta naiselik vägi läbi arhetüüpide maagilise maailma. Kirjastus Pilgrim.