KASULIKKU

Depressioon – kuidas ära tunda ja mida teha

Kaalusin enesetappu. Olin valinud välja koha ja otsustanud, kuidas ma seda teen. Ma ei jaksanud mõelda mõtteid, olin väsinud elamast ja tundmast. Mind olid tabanud mitmed õnnetused, lahkusid mulle lähedased inimesed, mind koondati töölt ning ma tundsin, et olen totaalses madalpunktis” Marleen (38)

Depressioon – kuidas ära tunda ja mida teha

Me võime kõik aeg-ajalt õnnetud ja ärritunud olla, need on tunded ja nende kogemine on üks osa inimeseks olemisest. Depressioon on aga sootuks midagi muud. Depressioon on haigus, mille puhul kestab meeleolulangus järjest nädalaid või kuid. Depressiooni kogemus on igal inimesel pisut isemoodi, aga ühise nimetajana on depressiooni all kannataval inimesel raske oma igapäevaeluga toime tulla, sest kadunud on elurõõm ja vähenenud on energiatase. Depressioonis inimesel ei ole võimalik end lihtsalt „kokku võtta” ja sellest „välja tulla”.

Depressioon on psüühikahäire, mille puhul on häiritud aju funktsioon kontrollida meeleolu, aga see on ka haigus, mis mõjutab tegelikult kogu keha, meie harjumusi söömisel ja magamisel, muudab meie suhtumist iseendasse ja viise, kuidas me maailma tajume.

Mida teha, kui on depressioon? Depressioonist vabanemine algab iseendale teadvustamisega, et ma olen haige. Sa ei ole oma mures üksi. Uuringud näitavad, et Eestis kannatab depressiooni all umbes 5,6% rahvastikust ehk ligikaudu 75 000 inimest. Kogu maailmas kannatab depressiooni all Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel üle 350 miljoni inimese. On leitud, et üks inimene kümnest on olnud depressiooni tõttu töövõimetu.

 

Miks mul on depressioon?

Depressiooni võivad esile kutsuda pingelised suhted lähedastega, teised tervisega seotud probleemid (pikaajalised haigused, tugevad valud jms), rahamured, lein, lahendamata jäänud konfliktid, suured muudatused elus. See nimekiri ei ole täielik. Elu jooksul võib esineda mitmeid erinevaid sündmusi, mis võivad avaldada niivõrd tugevat mõju, et inimene langeb depressiooni. Miks üks inimene langeb depressiooni näiteks leina korral ja teine mitte, ei ole täpselt teada, aga arvatakse, et depressiooni põdejatel on selleks teatav eelsoodumus.

 

Raske depressiooni sümptomid

Depressioon on reeglina pika kulgemisega haigus, mille sümptomid ajas aina süvenevad.

Kerge depressiooni puhul on inimesel igapäevases tegevuses ja suhtluses probleeme, kuid suudetakse veel tõenäoliselt siiski tööl edasi käia. Mõõduka depressiooni korral on raskused igapäevastes tegevustes juba tõsisemad ning tööl käimine katkeb. Raske depressiooni puhul võib asjakohane olla ravida seda haiglas. Kui tunned endal olevat järgnevatest sümptomitest paljusid, võib sinu depressioon olla kujunenud juba raskekujuliseks.

Depressioonile viitavad sümptomid on:

  • püsiv meeleolulangus või „tühi tunne”

  • huvikaotus tegevuste ja hobide vastu, mis varem olid huvitavad

  • emotsioonide vähene väljendamine

  • sotsiaalne eemaldumine

  • tugev energiapuudus, suur väsimus

  • toitumisharjumuste muutumine – isukaotus või liigne söömine

  • rahutus ja kerge ärrituvus

  • keskendumisraskused, otsustamisvõimetus

  • ravile allumatud kehalised probleemid – valud, seedeprobleemid

  • enesetapumõtted, katsed end vigastada

Depressiooniga võivad kaasneda ka kehalised sümptomid nagu:

  • pidev ebamugavustunne

  • erinevad valud (rinnus, kõhus, peas, seljas vms)

  • hingamisraskused

  • pearinglus või uimasus

  • seedeprobleemid

 

Depressiooni test

Kui oled vaadanud depressioonile viitavaid sümptomeid ja kahtlustad, et võid kannatada depressiooni all, aga soovid veel lisakinnitust enne arsti juurde pöördumist, on võimalus teha depressiooni test ehk meeleolu enesetest.

Meeleolu enesetest aitab kiirelt hinnata meeleolu ja depressiooni põhisümptomeid. Testi tulemused võivad viidata depressioonile, aga ei asenda pädeva tervisespetsialisti diagnoosi.

Testi ennast soovi korral SIIN.

 

Depressiooni diagnoosimine

Mul on depressioon – kuhu pöörduda? Kui kahtlustad, et sul on depressioon, tuleks pöörduda perearsti poole. Arst hindab depressiooni astet, vaimuhaiguse esinemise märke ja seda, kuidas depressioon täpsemalt sinu keha ja elu mõjutab. Vajadusel teeb arst ka kehalise läbivaatuse. Teiste haiguste välistamiseks võidakse teha vereanalüüse ja uuringuid. Ka arst kasutab erinevaid küsimusi, et aimu saada sinu depressiooni astmest. Kui arst näeb, et see on vajalik, määrab ta sobiva ravi. Kui depressioon ei allu tavapärasele ravile, suunatakse inimesi edasi ka psühhiaatri või psühholoogi jutule. Väga rasketel juhtudel võib osutuda vajalikuks ka kohene haiglasse sissekirjutamine. Arstide lähtepunktiks ravi puhul on depressiooni ravijuhend, mis loodi 2011. aastal.

 

Depressiooni ravi

Depressiooni ravi on individuaalne. Kergematel juhtudel võib depressiooni puhul abi olla ka juba elukorralduse muudatustest, eneseabist ja teraapiast. Depressiooni raviks kasutatakse erinevaid teraapia viise. Kasuks võib tulla nii psühhoteraapia kui ka näiteks Biofeedback teraapia (loe teiste kogemuslugusid SIIT). Esimesel juhul tuleks ennast avada ja endast rääkida, teisel juhul ei ole endast rääkimine tingimata vajalik. Oluline on järjepidevus. Pika kuluga haigust ei ravita kiiresti.

Sügavate depressiooni (pikaajaline depressioon, varjatud depressioon vms) juhtudel on ravimeetodiks antidepressantravi. Vahel on vaja kasutada ka rahusteid ja uinuteid, kuna depressiooniga võivad kaasneda unehäired ja ärevus. Ravikuur on pikk, üldjuhul vähemalt pool aastat, tihti kestab see kauem. Paralleelselt ravimite võtmisega tuleks jätkata ka arsti visiitidega.

 

Depressiooniga kaasnevad probleemid

Depressioonile võivad eelneda teised probleemid, mis lõid depressiooni kujunemisele soodsa pinnase. Teinekord on ka vastupidi. Depressiivne olek annab võimaluse teistel probleemidel imbuda meie ellu.

On teada, et alkoholi liigtarbimine aitab kaasa meeleolulanguse tekkimisele, mis omakorda võib kujuneda depressiooniks. Nii samuti võivad depressiivsed inimesed kalduda iseend ravima alkoholi abil. Ka toidust võib saada iseenda lohutamise abivahend, seega ei ole tavapäratu, et depressiooniga kaasneb kaalutõus. Depressioon ja toitumine on tihti omavahel tihedalt seotud, mõjutades söögiisu ühest äärmusest teise.

Pikaajalisele pingeseisundile ja sellega kaasnevale kurnatusetundele võib järgneda depressioon. Samas kaasneb peaaegu alati depressiooniga ka painav väsimus. Vahel võib depressiooni puhul väsimuse ja tugeva tungiga jääda voodisse pikali kaasneda ka ärevus ja pidev pingeseisund. Depressioon ja ärevushäire võivad koos samaaegselt inimest vaevata ning tavatu ei ole ka, et depressioon ja paanikahood esinevad koos.

 

Sünnitusjärgne depressioon

Kui depressiivsus kujuneb vähem kui neli nädalat pärast sünnitust, nimetatakse haigust sünnitusjärgseks depressiooniks. Samas teatakse, et depressiooni tekkimise risk on kõrgem kuni pool aastat pärast sünnitust. Sünnitusjärgne depressioon puudutab uuringute kohaselt vähemalt 10% vastsetest emadest ning 5% isadest lapse esimese eluaasta vältel.

Ka antibeebipillid, millega hoitakse rasedusi ära, võivad depressiooni kulgemisele kaasa aidata, kuna mõjutavad organismis hormonaalset tasakaalu.

 

Bipolaarne depressioon

Kui üldiselt teatakse depressiooni kui haigust, mille puhul tunneb inimene tugevat meeleolulangust, siis bipolaarne depressioon on haigus, kus madala energiaga perioodid vahelduvad kõrgenenud tuju ja energiatasemega episoodidega ehk maaniatega.

 

Depressioonist paranemine

Mis aitab depressiooni vastu? Esimene samm on teadvustamine, et mul on haigus. Edasi tuleks vaadata ravivõimaluste ja arusaamise poole, millest depressioon alguse sai. Mõnele inimesele võib olla raske endale tunnistada haiguse olemasolu, teinekord peetakse seda lihtsalt laiskuseks. Paranemise teekonnal saab iseennast aidata ka väikeste sammudega, õppides tasapisi taastundma iseennast ja oma soove, pakkudes kehale füüsilist liikumist ja vaimule meelepäraseid tegevusi.

 

Toetus on oluline

Depressioonist paranemise teekonnal on oluline ka ümbritsevate inimeste toetus. Lähedaste mõistev suhtumine aitab ka edaspidi depressiooni süvenemist ära hoida. Selleks, et olla mõistev, ei peagi võib-olla üldse mitte midagi muud tegema peale selle, et ollakse lihtsalt olemas. Tähtis on mitte anda hinnanguid. Lähedased saavad olla abiks tegevuste poole suunamisel, pakkuda end seltsiliseks jalutuskäikudel või muudes tegevustes. Depressioonist tervenemine toimub pikaldaselt ja etapi kaupa, tõeliselt depressioonist vabaks saamiseks võib aega kuluda aasta või rohkemgi.

 

Mis aitab depressiooni vastu?

Selleks, et hoiduda depressiooni langemast üldse või uuesti, tuleks märgata ja tegutseda kohe, kui on tekkinud esimesed märgid, et kõik ei ole enam tavapärane. Näiteks, kui on ilmne, et pinget on liiga palju, töö kasvab üle pea, väsimus võtab võimust või ees on seismas suur elumuutus. Igaüks peab leidma enda jaoks sobivad viisid iseenda toetamiseks, olgu see siis teraapia, sport, kunst, lähedastega koos olemine või midagi muud.

Kasutatud allikad:

Haigekassa.ee, „Depressioon on Eestis igapäevaselt esinev terviseprobleem”

IFightDepression, Depressiooni tunnused

Kliinik.ee, Depressioon

Lundbeck, Ülevaade depressioonist

Peaasi.ee, Depressioon

Virtuaalkliinik, Depressioon

Jaga seda postitust:

Share on facebook
Share on twitter
Share on linkedin
Share on skype
Share on whatsapp
Share on vk
Share on telegram
Share on email

Liitu meie uudiskirjaga!

Lifekeskuse missioon on aidata vähendada igas vanuses klientide stressi, ärevust, pingeid ja traumade mõjusid. L.I.F.E. seade koostöös Biofeedback terapeudiga toetab piiravate alateadvuslike mõttemustrite muutumist, parandades seeläbi elukvaliteeti.