Lifekeskus logo

KASULIKKU

Paanikahoog – millised on lahendused?

Ootamatult tabas mind paanikahoog. Ma ei olnud kunagi varem midagi sellist elus kogenud! Tundsin end väga halvasti, hingata oli raske, süda hakkas puperdama ja arvasin, et minestan iga hetk.” – Mari (32)

Mis on paanikahoog

Paanikahoog on ootamatult tekkinud tugev hirmutunne, millega kaasnevad ka füüsilised tunnused.

Paanikahoo sümptomid:

  • südamepekslemine
  • hingetuse- või lämbumistunne
  • valu rinnus
  • iiveldus
  • kõhuvalu
  • üldine nõrkus
  • pearinglus
  • minestamistunne
  • käte ja jalgade ajutine tundetus
  • käte ja jalgade värisemine
  • külmavärinad
  • kuumahood
  • higistamine
  • ebareaalsustunne 

 

Sageli muutub enesetunne kiirelt niivõrd halvaks, et tekib meeletu hirm oma elu pärast või kardetakse, et ollakse hulluks läinud. Tabada võivad ka öised paanikahood, mis tekivad läbi une.

Esimesel korral võib enesetunde järsk halvenemine olla niivõrd hirmutav, et kutsutakse kiirabi või minnakse ise erakorralise meditsiini osakonda. Pärast esmaseid uuringuid on võimalik paanikahool ja kehalisel haigusel vahet teha. Paanikahoog ja sellega kaasnevad füüsilised aistingud ei ole eluohtlikud. Paanikahoog käivitub psühholoogilistest seisunditest tulenevalt. Samas ei tähenda paanikahoo esinemine kohe psüühikahäiret. 

 

Paanikahäire tunnused

Paanikahäire tunnuseks on korduvad, rasked paanikahood. 

Paanikahäire test kui selline on küsimustik – Kas hoog oli ühekordne? Kas see oli tingitud olukorrast, kus olin reaalselt ohus? Kas paanikahood on seotud foobiaga? Kas ärevustunne on pidev või tabab see vaid hoogudena ja ootamatult?

Paanikahäire puhul on paanikahood inimese jaoks korduvad ning esinevad olenemata olukorrast, mis tähendab, et neid ei ole võimalik ette ennustada. Paanikahäire diagnoos saadab inimesi, kelle paanikahood ei ole tingitud konkreetsest foobiast või reaalsest ohust. Paanikahäiret nähakse meditsiinis eraldi diagnoosina foobiatest, küll aga teatakse, et paanikahoogudest tingitult võib kujuneda agorafoobia ehk hirm kohtade ja olukordade ees, kus on paanikahoo tekkimisel ebamugav olla. 

On teada, et üheaegselt võib inimesel olla paanikahäire ja depressioon. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine võivad paanikahäire kujunemist soodustada, seega küsitakse reeglina ka harjumuste kohta. Vahel palutakse pidada päevikut ja täita hoogude jälgimislehte. Paanikahäiret diagnoosib psühhiaater.

 

Ärevushäire ja paanikahäire

Ärevushäireid on mitut laadi. Paanikahäire on üks ärevushäire liike. Ärevus kui selline muutub ise häireks siis, kui muretsemine tekitab näiteks probleeme magamisega, kestvat rahutustunnet, keskendumisraskusi. Ärevushäire on pidev muretunne. Paanikahäire tähendab aga muidu üsna rahumeelset elu, mida segavad korduvad, aga kiirelt mööduvad paanikahood.

 

Miks mul tekib paanika?

Ühte kindlat põhjust paanikahoogude tekkel ei ole. On tavapärane, et selleks on vaja mitut kokkulangevat tegurit. Vahel võib kujuneda selliselt, et meie aju ärevuse süsteem on liiga tihti või liiga intensiivselt kasutuses olnud, mistõttu on see muutunud keskmisest tundlikumaks. Arvatakse, et kui ajus on virgatsainet ehk serotoniini liiga vähe, võib aju reageerida kergelt üle ja tekitada kehas ärevus- ja hirmutunnet ka siis, kui selleks ei ole tegelikult põhjust ning võivad kujuneda paanikahood. Üldiselt tekivad sellised olukorrad pikaajalisest liigsest pingeseisundist ehk stressist.

Kognitiiv-käitumuslikud uurimused näitavad, et paanikahoog võib tekkida ka füüsiliste sümptomite emotsionaalsel ülevõimendamisel. Näiteks, kui südamekloppimist tõlgendatakse kui surmavat südamerabandust. Olukorrast tekkinud suur ärevus ja hirm kujunevad paanikahooks. Uuringud viitavad ka, et paanikahäire kui selline on päriliku olemusega.

Mul tekkisid äkitselt ärevushäired. Oli tunne, et kohe kukun kokku või minestan. Mõtted kiilusid kinni ja sõnad ei tulnud suust. Mind ehmatas ka käte, jalgade, sõrmede ja varvaste tuimus. Olin kabuhirmus!” – Kadi (42)

 

Mis aitab paanikahäire vastu?

Ärevushäirete, seal hulgas paanikahäire sümptomite leevendamiseks soovitatakse kognitiiv-käitumuslikku psühhoteraapiat (KKT), vahel ravimeid, kuid abi saadakse ka Biofeedback teraapiast. KKT õpetab märkama oma mõtteid ja uskumusi paanikahoo kohta, aitab mõelda oma hirme ratsionaalsemaks ning aitab seeläbi häiret alal hoida. Biofeedback teraapia sobib sümptomite leevendamiseks igal juhul ning ei eelda diagnoosi olemasolu. Loe teiste kogemusi, kuidas Biofeedback teraapia on neid paanika ja ärevusega toime tulemisel aidanud: https://lifekeskus.ee/arevushaired-ja-paanikahood/

Paanikahäire on pikaajaline ja muutub tihti krooniliseks. Juba ka lühiajalise ravi tulemused võivad olla väga head, kuid kui ravi ei jätkata, kipuvad paanikahood tagasi tulema ja taas sagenema. Olenevalt hoogude sagedusest ja raskusastmest võib kaasneda töövõime kaotus.

 

Paanikahood lapsel

Sarnaselt täiskasvanutega, võivad ka lastel kujuneda paanikahood, millele justkui ratsionaalset selgitust ei ole. Nii nagu me teame täiskasvanute puhul, kujunevad ka lastel paanikahood enamasti liigsest stressist. Diagnoos, leevendamine ja ravi toimuvad sarnaselt täiskasvanutega.

 

Mul on paanikahoog – mida teha?

Paanikahood on tihti ettearvamatud ja kiiret lahendust, mis tagaks, et paanikahoogu enam kunagi ei tekiks, ei ole. Seetõttu tasub enda jaoks välja mõelda sammud, kuidas paanikahoo tekkides end ise rahustada. Selleks, et end aidata tuleb endale probleemi teadvustada ning meenutada, et see tunne ei ole eluohtlik ning möödub peagi. Mõned juhtnöörid paanikahooga toime tulemiseks:

  1. Püsi paigal – „Ohutusse“ kohta ruttamine tekitab adrenaliini juurde ja muudab olukorra hullemaks.
  2. Ära võitle oma keha vastu – Olukorraga leppimine on parim lahendus, sest see vähendab hirmutunnet. Vastuhakk ainult suurendab pinget ja pikendab paanikahoogu.
  3. Ära kujuta ette – Võid tahtmatult püüda mõelda, kuidas järgnevat ära hoida, kuid parem on keskenduda sellele, mis parasjagu toimub. Näiteks – kui süda tuksub väga kiirelt, siis mõtlegi sellele, mitte võimalikule südamerabandusele.
  4. Korda endale seda, mida tead – Mõtesta, miks sul hakkas ebamugav. Näiteks – mul süda peksab, aga see ei ole üllatav, sest olen terve päev meeletult rahmeldanud. Peaksin rahulikumalt võtma.
  5. Rahusta end – Hinga aeglaselt ja kõhu kaudu, loenda oma hingetõmbeid. Aseta parem käsi rinnale ja vasak kõhule, hoia välja hingates keeleotsa suulae vastas ja kujuta, kuidas hingetõmme sinust lahkub otse maapinda.
  6. Ole järjekindel – Paanikahoogude olemust endale teadvustades on võimalik reaktsioone ebameeldivale kogemusele vähendada. Hoia siht silme ees ja jätka enda ärevuse maandamist.

Rahustava hingamise tehnika

Nagu eespool selgitatud, saab igaüks ise paanikahoogusid leevendada. Üks võimalus enda enesetunde parandamiseks on hingamise rahustamine. Selleks, et paanika tekkides suudaksid rahustavalt hingata, tuleks seda hingamise tehnikat harjutada ka rahulikus olekus. Kuula siit audiojuhendit, kuidas rahustava hingamisega algust teha:

Jaga seda postitust:

Share on facebook
Share on twitter
Share on linkedin
Share on skype
Share on whatsapp
Share on vk
Share on telegram
Share on email

Liitu meie uudiskirjaga!

Lifekeskus logo

Lifekeskuse missioon on aidata vähendada igas vanuses klientide stressi, ärevust, pingeid ja traumade mõjusid. L.I.F.E. seade koostöös Biofeedback terapeudiga toetab piiravate alateadvuslike mõttemustrite muutumist, parandades seeläbi elukvaliteeti.