Mängulisus

Mängulisus – hädavajalik oskus ka täiskasvanule

Lapsed teavad instinktiivselt, kuidas mängida. See on meie loomuses. Selgub, et mängulisus on suisa midagi, mis on meile evolutsiooni käigus geneetilisse koodi kirjutatud. Nimelt on teadlased kindlaks teinud, et sugugi mitte ainult inimloomad ei mängi.

Kas teadsid näiteks, et mängeldes võivad häälekalt naerda ka šimpansid, koerad, lehmad, rotid ja isegi mõned linnud? Mängulisust on täheldatud kõikide imetajate puhul, aga ka lindude ja osade kahepaiksete seas. On leitud, et need loomad, kes on mängulisemad, elavad metsikus looduses kauem.

Seos pikema elu ja mängulisuses vahel seisneb selles, et mäng arendab meie aju ja võimeid. Mängides oleme igakülgselt haaratud. Me oleme sotsiaalsed, teistega suhtluses, oleme emotsionaalsed ja testime oma reaktsioone, kombime ohu- ja turvatunde piire, kogeme omal nahal sündmuse ja tagajärje seoseid ning saavutame seeläbi parema enesetunnetuse. Lisaks oleme mängides rõõmsamad ja rahulolevamad. Mäng on viis tervenemiseks ja enese reguleerimiseks.

Pildi autor: Freepik

Seos pikema elu ja mängulisuses vahel seisneb selles, et mäng arendab meie aju ja võimeid.

Mängides oleme igakülgselt haaratud. Me oleme sotsiaalsed, teistega suhtluses, oleme emotsionaalsed ja testime oma reaktsioone, kombime ohu- ja turvatunde piire, kogeme omal nahal sündmuse ja tagajärje seoseid ning saavutame seeläbi parema enesetunnetuse. Lisaks oleme mängides rõõmsamad ja rahulolevamad. 

Mäng on viis tervenemiseks ja enese reguleerimiseks.

Kuigi mängimine seostub meil enamasti laste ja lapsemeelsusega, ei tohiks ka täiskasvanud mängulisust iseendas ja oma elus kaotada.

Sa ei pea minema keksu hüppama, aga võiksid rakendada aeg-ajalt oma lapselikku uudishimu avastades maailma enda ümber ning tunda rõõmu sõpradega koos olemisest, jahutavas järvevees ujumisest või näiteks oma varvaste liiva sisse peitmisest.

Mis on mängulisus ja miks meil seda vaja on?

Kaks inimest võivad visata üksteisele palli, aga ainult üks neist mängib. Täiskasvanutena kipume mängimise ära unustama. Isegi kui meie lapsed meid mängima kutsuvad, ei tundu see meile sageli ahvatlev, keeldume või võtame laste mängust osa, aga ei naudi seda.

Mängulisus on meeleseisund. Sukeldu mängu, ole täielikult hetkes ja naudi olemise rõõmustavat kergust. Üksnes siis saad lõigata mängulisuse vilju.

Mängides ma rahuneme ja sageli naerame. Naer on aga looduslik antidepressant. Mängides teistega koos, õpime paremini tundma nii iseennast kui teisi. Läbi ühiste toredate tegevuste loome tugevamaid sidemeid ja saame lähedasemaks.

Proovides erinevaid mängulisi tegevusi, saame lõbusalt aega veetes avastada ja arendada endas uusi oskusi. See omakorda aitab kasvatada meie enesekindlust.

Mäng on sageli ka füüsiline. Hoogne pallimäng sõpradega või „ujumisvõistlus“ lastega on heaks kehaliseks koormuseks, toetades vaimse heaolu kõrval ka sinu füüsilist tervist.

Aktiivne mäng, millesse me oleme täielikult haaratud, suurendab õnnetunnet, rahuldab meie sügavamaid vajadusi, aitab meil olla rohkem hetkes ning saada elult üleüldiselt suuremat naudingut.

Ka teadusuuringud näitavad, et inimesed, kes veedavad regulaarselt aega mängides, tulevad elu erinevate nüanssidega edukamalt toime. Ulatuslik uuring tudengite seas kinnitas, et just need õppurid, kes olid mängulised, tulid stressiga paremini toime.

Rääkimata sellest, et mängulised inimesed on sellised, kellega tahavad kõik alati rohkem aega veeta. Avastades endas mängulisust, võiksid olla oodatuim külaline, hinnatuim kolleeg ja ülemus ning armastatuim vanem, kaaslane ja sõber.

mängulisus täiskasvanud

Pildi autor: Freepik

Mängides uuendame oma aju

Mäng üksinda või sõprade seltsis mõjub lõõgastavalt ja tõstab tuju. Aga mäng ei mõjuta meid ainult emotsionaalselt, vaid mängides võime muuta suisa oma aju.

 Teadlased on leidnud, et:

  • Mäng alandab stressihormooni kortisooli ja samal ajal tõstab õnnehormooni dopamiini, oksütotsiini ja GABA taset organismis. Oksütotsiin toimib aju virgatsainena ja GABA on aminohape, mis aitab reguleerida närvisüsteemi aktiivsust ja lõõgastumist.
  • Mäng stimuleerib muutusi meie eesajukoores, kus toimub meie emotsioonide reguleerimine, planeerimine ja probleemide lahendamine.
  • Läbi mängu areneb aju erinevate üksuste omavaheline koostöö. Füüsiline liikumine, loominguline eneseväljendus ja eneseregulatsioon on aju arengule viljakaks pinnaseks.
  • Mäng ühendab mõlemad ajupoolkerad, lubades nii lastel kui täiskasvanutel väljendada oma sisemisi emotsioone.
  • Läbi mängu loome me endale kujutletavat maailma, mis on turvaline. Korduvalt sellises turvalisuses viibimine aitab ajus luua uusi neuromustreid, mis omakorda justkui kirjutavad ümber seni kogetut. Seega mäng on tervendav, võimaldades uuesti luua oma reaalsust. On leitud, et mängides või filmi vaadates elab inimene läbi samu emotsioone, mida päriseluline olukord tekitaks.
  • Tänu aju plastilisusele on mäng ülimalt efektiivne viis, kuidas luua ajus uusi ühendusi. Läbi nende uute ühenduste saame ümber kirjutada ka seda, kuidas me iseennast näeme, mida inimesed meist arvavad ja kuidas me suhestume maailmaga.

10 nippi, et olla mängulisem

Kuigi mäng on meile liigina loomuomane, võib vahel olla raske sundida end täiskasvanu harjumuspärasest rutiinist välja. Nüüd kui sa tead, kui palju on sul lõbusast lollitamisest või veiderdamisest võita, vaata, kas sul õnnestub mängida sellist mängu: proovi ühe päeva jooksul ära kõik 10 nippi, mis oleme allpool üles loendanud.

  • Naerata ja naera mitmeid kordi päeva jooksul.
  • Proovi uusi maitseid.
  • Võta osa tegevustest, millega sa varem ei ole kokku puutunud.
  • Loo uusi ühendusi. Midagi tehes, mõtle endamisi: „Kuidas ma seda veel saaksin teha?“ või  „Mida saaksin veel sellega teha?“ vms.
  • Laula ja tantsi lihtsalt niisama.
  • Veeda aega lastega, jälgi nende mängu ja mine nende mõtetega kaasa.
  • Tunne tänulikkust ka kõige väiksemate asjade eest.
  • Võta oma päevast hetki, et olla loov, uneleda või lõõgastuda.
  • Mängi üksinda või seltskonnas.
  • Planeeri oma järgmisi päevi selliselt, et sinu igas päevas oleks natuke mängu.

Mis peamine – ma tunnen ennast jälle ära!

Leidsin uuesti üles oma sisemise lapse ja naeru. Sellele mõeldes tuleb mul lausa pisar silma … Ma olen nii tänulik nende muutuste eest!“ – Grete (32)

Loe pikemalt Grete kogemusest SIIN.

Kui mängulisus tundub lootusetult võõras

Selleks, et elust ja selle erinevatest aspektidest tõeliselt rõõmu ja naudingut tunda, on vaja esmalt lahti lasta takistavatest mõttemustritest. Sageli oleme me oma peas ja mõtetes nii kinni, isegi arusaamata, miks me ei luba endale lõõgastust, lõbusat äraolemist või isegi lollitamist. Ka tõsimeelsed täiskasvanud peavad saama naerda, sest ilma naeruta kaob rõõm, elujanu ja viimaks isegi lootus.

Isegi seda kõike teades, võib siiski teinekord tunduda, et vanad mustrid on nii tugevalt kinnistunud, et ükski tahe vajalikke muutusi ellu ei too.

Sellistel juhtudel on suurepäraseks toetavaks teraapiaks MER Biofeedback® teraapia.

MER Biofeedback® teraapias ei ole vaja mitte millestki rääkida. Sa ei pea tuulama sügaval hingesoppides, otsima ja jagama neid momente, kus kaotasid oma lapseliku uudishimu ja oskuse rõõmu tunda väikestest asjadest.

Selleks, et sinus taasluua sulle nii loomuomast võimet mänguliselt aega veeta, leiab MER Biofeedback® terapeut koostöös spetsiaalse seadmega ülesse kõik need piiravad mõttemustrid ja negatiivsed emotsioonid, mis sind takistavad ja laseb need lendu. Teraapia tulemusena tunned end puhanuna, rõõmsamana ning oled tagasi saanud jõu, mis võimaldab tuua oma ellu vajalikke muutusi.

„Pärast esimest teraapiaseanssi tulin õhtul koju, vaatasin peeglisse ja nägin, et mu silmad särasid lausa meeletult! Ja säravad veel siiani!“ – Janne (39) Loe Janne lugu täies mahus SIIN.

Allikad

Me oleme biofeedback teraapia teerajajad Eestis.

Broneeri aeg SIIN