Naer on terviseks – see ei ole naljaasi

Avaldatud 31. märts 2026

Naer, eriti selline, mis tuleb sügavalt seest, paneb kogu keha mõnusalt vappuma, võtab silma märjaks ja sunnib kõverasse, on asendamatu. Usutavasti keegi ei vaidle vastu, et on vähe asju elus, mis suudaks suuremat kergendust ja kosutust pakkuda, kui meeletu ennastunustav naer meeldivas seltskonnas. Naermine tekitab hea tunde ja me tajume seda nii füüsiliselt kui emotsionaalselt. Selleks ei ole ühtegi teadlast ega uurimistööd kellelgi vaja, et öelda täie veendumusega, et naermine on tervisele kasulik. Seda on lihtsalt nii kerge ise oma kogemusega kinnitada.

Võib-olla just seetõttu on naeratamise ja naeru kasutegureid püütud teaduses siiski mõõta. Juba aastakümneid tagasi eksperimenteerisid teadlased katsealustega ja tegid selgeks, et isegi siis, kui pole parasjagu lõbus meeleolu, võib naeratuse näole manamine tekitada meis hea tunde. Seda on nimetatud ka aju ära petmiseks, sest sundides end füüsiliselt naeratama, võib see tahtmatult panna aju arvama, et oleme paremas tujus kui võib-olla tegelikkuses oleme. Kui juba aju suudame veenda, siis aju veenab ka meid endeid ning lõpuks olemegi paremas tujus ja selleks ei olnud vaja muud, kui vaid tõsta oma suunurki ülespoole. Kui näolihased on töös, hakkab aju juba õnnehormoone tootma.

Pildi autor: Freepik

See on selgeks tehtud, et naeratamise hetkel toodab meie aju endorfiine, serotoniini ja dopamiini, mis otseselt mõjutavad meie meeleolu.

Suurbritannias läbiviidud põnev uuring näitas muu hulgas, et näiteks väikese lapse naeratava näo vaatamine tegi inimesi õnnelikumaks kui mõte sellest, et neil on suur hulk raha. Sama uuring tõestas ka seda, et inimesed annavad naeratustele hinnanguid ning kui tundub, et naeratus ei ole siiras, ei avalda selle nägemine ka meie meeleolule suuremat positiivset mõju.

Pildi autor: benzoix, Freepik

Ka ebasiiras naeratus leevendab valu

Kui võltsilt mõjuv naeratus selle tunnistajaks oleva inimese õnnehormoonide taset ei mõjuta, siis naeratajale endale võib selline kunstlik naeratamine hästi mõjuda küll. Seda eriti, kui parasjagu vaeveldakse valude käes.

Seda tõendati toreda katsega, mil tehti inimestele süsti. Katsealused jaotati gruppidesse ja igas grupis tuli süsti tegemise hetkel teha erinevaid nägusid, samal ajal hoides hambus söögipulkasid. Esimene grupp hoidis nägu neutraalsena, teine tekitas näole kunstliku naeratuse, kolmas manas näole nii siira naeratuse kui suutis ja neljas grupp tekitas näole lihtsalt grimasse.

Siira naeratuse matkimiseks kasutati Duchenne’i naeratuse meetodit, mille kohaselt tuleb siiralt naeratamiseks töösse panna kogu nägu – silmad tõmbuvad kissi, silmanurkadesse tulevad kortsukesed ja suunurgad ning põsed tõusevad.

Selle katse käigus mõõdeti lisaks ka osalejate stressitaset kahe minuti jooksul. Tulemused oli selged: Duchenne’i naeratusega osalejad hindasid oma valutunnet 40% väiksemana ja grimasse tegevad osalejad 39% väiksemana kui neutraalse näoilmega grupi inimesed. Objektiivselt mõõdetavad stressitaseme näitajad kinnitasid, et südame löögisageduse muutus oli Duchenne’i naeratusega katseisikute grupis kõige väiksem.

Seega – valu ja ebamugavustunde korral tasub nägu kasvõi krimpsu ajada, kui siiralt naeratamine ei tule ka suurema pingutuse korral välja, sest see päriselt ka leevendab valu. See ei kehti ainult valu kohta. Ka lihtsalt sundides end naeratama, hakkab aju tootma õnnehormoone, mis omakorda panebki meid õnnelikumana tundma.

Regulaarse (kasvõi sunnitud) naeratamise tagajärg:

Selge see, et alustades midagi uut, luba endale aega ja võta hoogu. Tee algust väikeste sammudega, aga proovi leida kohe viise, kuidas muuta tänulikkus osaks oma rutiinist. Nii nagu püüad mitte unustada vitamiinide võtmist, katsu meeles hoida ka seda tänamise kommet.

Näiteks:

Tugevdab neid neuroteekondi, mis seostuvad õnnetundega ja seeläbi loome rahulolevama iseenda.

Regulaarne suurenenud rahulolutunne vähendab stressihormoonide taset meie kehas aidates luua püsivamat heaoluseisundit.

Püsivam heaoluseisund turgutab meie immuunsüsteemi ja toetab heade kõhubakterite tööd.

Tugevam immuunsüsteem ja parem seedimine aitavad vähendada kehas põletikku ning üleüldine füüsiline ja vaimne tervis paranevad.

Kui õnnestub südamest ja kõvasti naerda, siis see parandab ka meie veresoonkonnatööd, alandab vererõhku ja aitab ära hoida südamerabandusi ning teisi südamepiirkonnahaigusi.

Hea on ka teada, et kui 10-15 minutit päevas mõnusalt naerda kõkutada, siis põletab see umbes 40 kalorit. Kiirenenud südamerütm sunnib keha rohkem energiat kulutama.

Kuna sageli naeratavad inimesed on tervemad, elavad nad ka kauem. Ühe Norra uuringu järgi hinnati, et nalja armastavatel naistel oli 75% väiksem risk surra infarkti ja 83% väiksem risk surra nakkushaiguste tagajärjel.

Pildi autor: nastyaofly-1, Freepik

Lisaks on leitud, et naer suurendab meie loovust ja tööefektiivsust. Teine uuring on näidanud, et töötajad, kes on leidnud, et nende juhil on huumorimeel hea, on 15% rohkem rahul oma töökohaga ning hindavad oma juhte ka 27% enam motiveerivamaks. Sellest rääkimata, et ühised naerud loovad tugevama sideme ja toetavad ühtekuuluvust, ka näiteks kaugtööd tehes.

Naeratamist saab harjutada

Selge see, et elus on perioode, mil naeratamine tundub raske või isegi kohatu. Igas olukorras kindlasti naerma ei peaks, aga kuna meid on iseendale vaid üks ja seda elu on meil antud vaid lühikeseks ajaks, tasuks seda püüda nautida nii palju kui võimalik. Ka keerulisel eluperioodil, ja võib-olla just eriti keerulistel hetkedel tulekski, leida põhjusi naeratamiseks. Nüüd me teame, et on täiesti reaalsed, mõõdetavad põhjused, miks naeratada – see päriselt tõstab meie füüsilist ja vaimset heaolu.

Kuidas rohkem naeratada:

Vaata peeglisse ja naerata iseendale.

Alguses on see maru võõras, aga iseendaga tasub alati sõber olla.

Tervitades meeldivat inimest, naerata talle.

Teadlikult ja laialt. Naeratused on nakkavad. Tee temagi päev ilusamaks!

Vaata midagi naljakat.

Mis ajab sind naerma? Kasuta tänapäeva võimalusi ja leia internetiavarustest sobivad kassivideod.

Praktiseeri tänulikkust.

Mõtle nendele asjadele, mille eest oled praegusel hetkel tänulik. Headele asjadele mõeldes tõusevad suunurgad kui võluväel.

Veeda aega värskes õhus.

Looduses liikumine maandab pingeid. Mida rahumeelsem oled, seda lihtsam on leida positiivset, mis paneks naeratama.

Meenuta, mil viimati südamest naersid.

Mis olukord see oli ja kellega sa koos olid? Ehk on aeg seda sündmust korrata.

MER Biofeedback® teraapia kui sinu kiirtee laiema naeratuseni

Me oleme ilmselt kõik elanud üle eluperioode, mil tundub võimatu siiralt naeratada või rõõmu tunda. Sunnitud naeratuse näole manamine on kahtlemata võõras ja tundub tobe. Eriti raskeks võib see osutuda olukorras, mil vaimse või füüsilise tervise raskustest tulenevalt on keeruline teha ka kõige väiksemaid liigutusi.

Kuna me nii hästi seda kõike Lifekeskuses teame, oskame ka julgustada võimatuna näivates situatsioonides meie poole pöörduma. Lifekeskuses meil ei ole vaja detailselt teada, mis on toimumas või toimunud. Sa võid tulla, istuda ja lõõgastuda. Terapeut koostöös spetsiaalse seadmega mõõdab ja tasakaalustab negatiivseid mõttemustreid. Minimaalselt oled pärast teraapiaseanssi lõõgastunud, muremõtteid on vähemaks jäänud ja saabunud on rahutunne.

Kui võtta maha teravamad pinged, on juba oluliselt lihtsam ka end sundida naeratama, aga ilmselt tuleb naeratus isegi sundimata juba näole. Rahumeelsena märkame enda ümber ilusat rohkem, tajume iseenda keha ja vaimu kergemat olekut ning naudime seda enam kõike toredat, mida maailm meile parasjagu pakub. Isegi kui see on vaid sooja kevadise päikesekiire tunnetamine oma põsel.

Loomulikult tasub teraapiasse tulla ka siis, kui ei ole parasjagu käsil elu kõige raskem periood. Vabastavalt ja südamest naermise või lihtsalt sagedamini naeratamise esile kutsumiseks tasub samuti MER Biofeedback® teraapiasse end vedada. Siiras rõõm ja rahulolutunne – neid ei saa kellelgi kunagi olla liiga palju.