Andestamine on tugevate tunnus
Andestamine
on tugevate tunnus
„Südamel on kaalutlused, mida mõistus mõista ei suuda.” – Blaise Pascal
Andestamine – see tähendab teadlikult negatiivsetest tunnetest lahti laskmist, mis meil on inimeste suhtes, kes on meile liiga teinud. Andestamine ei ole üksnes juhtunu aktsepteerimine või vihastamise lõpetamine. Andestamise käigus muudame vabatahtlikult ja läbi teadliku mõtestamise oma tundeid, suhtumist ja käitumisi selliselt, et meid enam ei mõjutaks vimm. Kui oleme andestanud, suudame halvasti käitunud inimeste vastu olla kaastundlikud ja lahked.
Me kõik oleme elus kogenud või olnud tunnistajaks ebaõiglusele. Meid on solvatud ning meie suhtes on halvasti käitutud. Vahel võib üks tühisena näiv juhuslik negatiivne kokkupuude muuta meie kogu päeva rütmi ning justkui nipsust on tuju rikutud. Kui väike vahejuhtum võib mõjutada meie päeva, siis olulisem konflikt jätab sageli sügavama jälje.
Pildi autor: Freepik
Iseäranis valusalt mõjutavad meid olukorrad, mis on seotud inimestega, keda oleme armastanud ja usaldanud. Tihti on just sellised reetmised need, mida kanname endaga kaasas pikki aastaid, aeg-ajalt juhtunut kibedalt meenutades. Ilmselt oleme kõik tajunud nendel hetkedel, et selline juhtunu kaasas kandmine ja peas aina uuesti läbi mängimine ei mõju meile hästi.
Tegelikult on see suisa teaduslikult tõestatud, et andestamine on tervendav ning mõjub positiivselt mitte ainult meie emotsionaalsele poolele, vaid ravides ka meie füüsilist keha. Kuidas andestada inimesele, kes on sind sügavalt reetnud? Kuidas vihaga toime tulla? Millised samme astuda, et päriselt ja teadlikult andestada?
Andestamise jõud
Hea uudis on aga see, et endale neid riske teadvustades, saame asuda neid kohe ka maandama. Kõik see energia, mis sa oled endas hoidnud aheldatud vimma ja viha külge, saad nüüd vabastada ja kasutada positiivsete eesmärkide täitmiseks ning armastuse ja tänutunde jagamiseks.
Meile on õpetatud, et moraalselt on õilis eksinud inimesele andestada. Selline mõtteviis aga paigutab meid teisest inimesest tinglikult justkui kõrgemale positsioonile. Me vaatame tema peale ülevalt alla, meie ego näeb teda madalama ja vähem väärilisena, sest tema käitus halvasti. Mina olen hea, parem kui tema, keeran teise põse ja andestan.
Selliselt andestades jääb juhtunuga seonduv negatiivne meiega endiselt kaasas käima, sest südames ei ole rahu tehtud. Alles siis, kui andestamine tuleb siirast soovist vabaneda teise inimese põhjustatud valust, saabub kergendustunne. Selle asemel, et vaadata andestamist kui midagi sellist, mida teisele pakkuda hea tahte eesmärgil, tuleks andestamist näha kui midagi, mida iseendale kinkida.
Pildi autor: Freepik
Olgu tegemist lühiajalise tüliga või pikaajalise pahameelega, lahendamata konflikt mõjutab meid sügavamalt, kui oskame arvata. Arstid teavad, et krooniline viha sunnib inimesed ellujäämise režiimile, nn võitle või põgene seisundisse, mis on keha jaoks tohutult stressirohke. Selliselt pikemalt aega elamine muudab meie südamerütmi, tõstab vererõhku ja mõjutab meie immuunsüsteemi. Need muutused omakorda suurendavad depressiooni ja südamehaigustesse haigestumise riski.
Uuringud näitavad, et mõned inimesed on loomupäraselt andestavamad kui teised. Need inimesed on oma eluga ka rahulolevamad, nad kogevadki vähem stressi, depressiooni, viha ja vaenulikkust. Inimesed, kes hoiavad vimmast kõvasti kinni, kogevad jällegi sagedamini post-traumaatilist stressihäiret.
Hea uudis on aga see, et endale neid riske teadvustades, saame asuda neid kohe ka maandama. Kõik see energia, mis sa oled endas hoidnud aheldatud vimma ja viha külge, saad nüüd vabastada ja kasutada positiivsete eesmärkide täitmiseks ning armastuse ja tänutunde jagamiseks.
Kui oled suutnud pahameelest lahti lasta ja tunned, et oled andestanud, tajub seda ka su keha. Stress hajub ning tervis normaliseerub. Südamehaiguste ja depressiooni risk hakkab langema, kolesteroolitase püsib stabiilsemana, uni on magusam ning vererõhk ja ärevus alanevad.
Veelgi enam, kui sinus ei ole varjul pulbitsevat viha, siis on mõistus selgem ja sinus on rohkem positiivsust. Kui me peame kellegi peale vimma, siis sulgeme armastuse voolu iseendas. Kui aga lõpetame armastamise, muutume külmaks, kuivaks ja kaitsvaks ning kaotame osa oma loomulikust rõõmust.
Kui oled suutnud leida endas jõudu, et olla kaastundlik halvasti käitunud inimese suhtes, jagub sul kaastundlikkust ka teiste suunas. Oled loomult lahkem ja hoolivam, sinu maailmavaade nihkub, sina suhestud maailmaga optimistlikumalt ja selle võrra hakkavad ka teised sinusse positiivsemalt suhtuma.
See, kuidas sa maailma ja inimesi enda ümber näed, mõjutab elu kõiki aspekte. Kui soovid olla edukas, siis ei aita sind edasi endast edukamate inimeste suunas kadeduse ja põlgusega vaatamine. Kui soovid saavutada näiteks ärilist edu, siis peaksidki end ümbritsema just nendega, kes on ärilise edu juba saavutanud.
Iseendale andestamine
“Andestamine ei ole seotud teistega, see on seotud meie enda ja nende halastamatute hinnangutega, mida me nii kiirelt endale peale paneme. Ka enda suhtes suhtume sageli nii, et ma ei andesta endale iial, et olen teinud…. olnud…. öelnud… seda”.
– Don Miguel Ruiz
Kuigi sageli teevad meile haiget teised inimesed, siis pahatihti oleme pahuksis ka iseendaga. Kõik me oleme teinud või öelnud midagi, mida hiljem kahetsesime. Nii nagu me võime jääda nõiaringi teise inimese suunas pahameelt tundes, võime negatiivsuse lõksu sattuda ka iseennast lakkamatult süüdistades.
Me kahjustame end sellega, kui keeldume iseendale andestamast.
Ennast järjepidevalt karistades, uskudes, et väärime seda, jätame end ilma headest asjadest. Mida rohkem sa ennast piirad, seda vähem on sul ka teistele pakkuda.
Kui oled pahameelest lahti lasknud ja suudad olla iseenda suhtes leplikum, annab see omakorda võimaluse olla empaatilisem ka teiste suhtes. Ka kõik see, mis on olnud sinus peidus, kuna oled endale õnne keelanud, saab nüüd välja tulla ning elu muutub üldises plaanis nauditavamaks.
Pildi autor: Freepik
Vali andestada. Kuidas seda teha?
Kui keegi on meile liiga teinud ja mõtleme andestamise peale, siis võib tunduda, et peaksime andestamiseks rääkima selle inimesega, kes meile on valu põhjustanud. Peaksime teda teavitama oma tunnetest, sellest, mis on juhtunud ning soovist talle andestada. Tegelikult ei pea. Vahel ei ole see ka võimalik, sest see inimene on juba näiteks siit ilmast lahkunud.
Sa ei saa eeldada, et koged kergendust samast kohast, kus sa kogesid kannatusi. See inimene, kes sulle haiget tegi, ei saa pakkuda sulle soovitud kergendustunnet ja vabanemist. Tegelikult ei saagi seda mitte keegi ühegi sõna või teoga ellu kutsuda, kui sina enda sees ei ole andestamiseni jõudnud. Kui sa sisimas ei ole andestanud, ei mõju ükski väline asjaolu veenvalt. Andestamine on eelkõige isiklik teekond, millega sina saad vabaneda endal lasuvast raskusest.
Seega, teisele andestamise eesmärk ei ole sõbruneda inimesega, kes on meile haiget teinud, vaid lõpetada oma südame sulgemine ja enda vangistamine vimmas. Me ei pea seda inimest armastama, ta ei pea meile meeldima, aga me peame lõpetama iseenda elurõõmu takistamise.
Töökohad, kus toetatakse isade võimalusi laste hooldamisel, lõikavad oma toetavast suhtumisest ainult kasu. On leitud, et isad on sellevõrra lojaalsemad oma tööandjale, töötavad usinamalt ja tunnevad end töö juures rohkem rahulolevana. Isadel on vähem aga stressi, nad teenivad rohkem raha ja on sotsiaalselt aktiivsemad.
Andestamine kui elu osa
Andestamine on valik. Sa otsustad valida kaastunde ja empaatia inimese suhtes, kes on sulle halba teinud. Need sammud aitavad sul selles vaimus elada:
- Meenuta ja mõtiskle. Meenuta juhtunut, kuidas sa reageerisid, tundsid end ja kuidas viha ning valu on sind hiljem mõjutanud.
- Ole kaastundlik teise suhtes. Püüa mõista, miks teine võis käituda selliselt nagu ta käitus.
- Andesta südamest. Üks uuring näitas, et need inimesed, kes andestasid teadmisega, et keegi meist ei ole täiuslik, said konfliktis olnud inimesega jätkata normaalseid suhteid.
- Loobu ootustest. Ära eelda vabandusi. Üle huulte libisenud sõnad ei pruugi muuta omavahelisi suhteid. Kui ei ole ootusi, ei ole pettumusi.
- Otsusta andestada. Kui oled otsuse teinud, muuda andestamine reaalsuseks. Sa ei pea selle inimesega rääkima, aga võid rääkida kellegi teisega või kirjutada sellest paar rida oma päevikusse.
Andesta iseendale. Iga konflikti puhul jääb alati vähemasti õrn tunne, et oleme ise olukorras süüdi. Andesta teisele ja alati ka iseendale.
Andestamine ja MER Biofeedback® teraapia
Nagu oleme siin artiklis selgitanud, ei ole andestamine midagi, mida kellegi teise jaoks teha. Selleks, et südamest ja siiralt andestada ning kaasas kantavast koormast vabaneda, peaks andestamise soov tuleb inimesest enesest. Seda ei saa paluda ega peale sundida.
Sageli tunneme elus teatud perioodidel, et on aeg muutuseks. Tajume, et peame endas ja oma käitumises või tunnetes tegema korrigeerimisi, et õnnelikum ja rahulolevam olla. Just nendel momentidel hakkame märkama ka endas peituvat viha või vimma. Nii jõuame sammhaaval ka andestamiseni.
MER Biofeedback® teraapia on väga heaks toetavaks teraapiaks eluperioodidel, mil teeme läbi olulisemaid muutusi või soovime neid algatada. Tihti on ka nii, et kuigi tajume, et oleme lõksus või ummikus ning otsime väljapääsu, ei tea me täpselt, mida parasjagu vajame.
MER Biofeedback® teraapiasse võib tulla nii väheste ja rohkete selgituste ning teadmistega nagu parasjagu on. Biofeedback teraapia on ainulaadne teraapiavorm, kus ei pea klient ise midagi rääkima. Teraapia käigus mõõdab terapeut biotagasiside seadme abil kliendi stressinäitajaid heli, valguse ja värvidega ehk madalsagedustega.
Näiteks sarnase põhimõtte/funktsionaalsusega töötavad ka uue põlvkonna nutikellad ja glükoosisensorid. Seade töötab kahesuunaliselt, st mitte ainult ei testita negatiivseid mõttemustreid ja emotsioone, vaid sama seansi käigus ka tasakaalustatakse need.
Selle protsessi käigus võib enda kohta avastada palju sellist, mida poleks osanud arvata. Sageli oleme oma tugevamad läbielatud emotsioonid peitnud sügavale endasse. Meis võib meile endale teadmata podiseda sisimas viha või vimm seoses ammu juhtunud olukorra või inimesega, mis hiilides röövib vähehaaval meilt elurõõmu.
Biofeedback teraapia aitab lõõgastuda ja rahuneda. Teraapia käigus õpid märkama endas uusi nurki ning kujunevad värsked perspektiivid. Kõik selle, mis sind enam ei teeni, saad teraapia toel edukalt maha raputada.
Allikad
Kirjandus
Clerc, O. (2019) “Andestamine”. Kirjastus Teadlik Mina
Artiklid
Forgiveness
https://www.apa.org/topics/forgiveness
Forgiveness: Your Health Depends on It
https://www.hopkinsmedicine.org/health/wellness-and-prevention/forgiveness-your-health-depends-on-it
Speaking of Psychology: The power of forgiving those who’ve hurt you, with Robert Enright, PhD
https://www.apa.org/news/podcasts/speaking-of-psychology/forgiveness
Why Forgive? The Benefits of Forgiving
Meie terapeudid
Lifekeskuses töötavad ainult vastava koolituse läbinud ja sertifitseeritud MER Biofeedback™ terapeudid.
Ülle
Toomeoja
Ülle on pühendunud biofeedback teraapia praktiseerimisele alates 2003. aastast.
Angelika
Randjärv
Angelika on just läbi biofeedback teraapia praktiseerimise leidnud oma südame tee.
Veronika
Allas
Veronika teab kogemuslikult, et biofeedback teraapia abiga on võimalik jõuda sisemise rahuloluni.
Kristo Epner
Kristo soovib biofeedback terapeudina julgustada kliente võtma ette muudatusi oma elukvaliteedi parandamiseks.
Katrin
Kikerpill
Katrin aitab inimestel üles leida ja vabastada takistavad mõttemustrid, mis ei lase neil elu kergusega nautida.
Alice
Aav
Alice teab, et emotsionaalse keha tervendamine avab ukse füüsilise keha tervenemiseks.
Marili
Otstavel
Marili loodab biofeedback teraapia terapeudina pakkuda klientidele eneseleidmist ja -usaldamist.