Ärevushäire lapsel: teismeea ärevuse eripärad

Ärevus on normaalne nähtus, me kõik kogeme seda. Viimastel aastatel oleme rohkem hakanud märkama aga just häirivat ärevust.

Ärevushäire lapsel, teismelisel ja täiskasvanul hõlmab endas erinevaid tundmusi. Ärevust esineb igas vanuses, kuid väljendub erinevalt.

Selles artiklis keskendume just tundlikus kasvueas noorte ärevusele: mis põhjustab teismelistel ärevust, millised on tunnused ja kuidas ärevil noort toetada.

Pildi autor: Freepik

Mis tekitab noortes ärevust?

Väikelaste puhul väljendub ärevus sageli väliste asjaoludega seoses. Kardetakse pimedust, putukaid, aga tekib ka lahkumineku ärevus vanematest ja teistest lähedastest eemal olles. Kuni selline ärevus ei takista igapäevast toimetulekut, võib seda pidada tavapäraseks arengu osaks.

Teismeliste puhul näeme aga teistlaadi ärevust. Nende puhul mõjutavad enesetunnet pigem sisemised asjaolud. Nii näiteks mõjutavad noori sageli:

Sooritusvõime. Püüeldakse täiuslike tulemuste nimel, tõeline edu tähendab suurepäraseid hindeid või ka sportlike eesmärkide saavutamist. Vähemad saavutused on läbikukkumine. Noored pingutavad ebaloomulikult palju, et saavutada võimalikult häid tulemusi.

Kuidas teda tajutakse. Kõik noored on ülimalt tundlikud selles osas, kuidas teised neid tajuvad. Mõnel noorel on see tundlikkus aga liiga süvenenud. See võib kaasa tuua tohutu sotsiaalse ärevuse, mis takistab neil teistega suhteid loomast, sest hirm öelda või teha midagi häbiväärset on liiga suur.
Keha. Füüsilised muutused põhjustavad palju ebamugavust. Tüdrukud, kelle kehad arenevad varem kui teistel, on sellest negatiivselt mõjutatud. Poisid on tundlikumad pikkuse suhtes. Nii poisid kui tüdrukud võivad tulenevalt füüsilistest erinevustest oma eakaaslastest oluliselt erinevad välja näha ning see võib mõjutada nende enesekindlust. Ebakindlus oma keha suhtes võib viia ka toitumishäireteni või liigse treenimiseni.

Ärevuse sümptomid noortel

Ärevushäired võivad avalduda väga erinevalt. Kuni mõni tõmbub endasse ja väldib teatud olukordi, siis teine muutub kergesti ärrituvaks ja elab end teiste peal välja. Teismeliste puhul võib ärevus jääda märkamata, kuna nad on osavad oma mõtteid ja tundeid varjama. Siin on mõned üldised tunnusmärgid, mis võivad viidata ärevushäirele:

Sage muretsemine rutiinsete ja igapäevaste tegevuse pärast
Ärrituvus
Keskendumisraskused
Liigne tundlikus kriitika suhtes
Sotsiaalsetest tegevustest eemale hoidmine
Uute ja keerukate olukordade vältimine
Sagedased kõhu- ja peavalud
Langused hinnetes või kooli vältimine
Uneprobleemid
Sõltuvusprobleemid

Pildi autor: EyeEM, Freepik

Teismeea ärevuse eripärad

Nagu juba eespool kirjeldasime, on teismelise ärevus olemuselt pisut erinev laste ja ka täiskasvanute ärevusest. Erisused ei tulene pelgalt vanusest, vaid paljudest erinevatest nüanssidest, mis teatud arenguetapis avalduvad. Mida noorte ärevushäirete puhul teadma peaksid:

Hormonaalsed muutused võimendavad ärevust

Puberteedieas aktiveerub stressireaktsiooni süsteem tugevamalt.
Östrogeeni ja testosterooni kõikumine võib mõjutada meeleolu ja suurendada haavatavust ärevusele.
Noor ei pruugi mõista, miks ta tunneb end nii intensiivselt, mis tekitab veelgi rohkem ärevust.

Sotsiaalne ärevus tõuseb sageli ootamatult ja järsult

Teismelised muutuvad ülitundlikuks teiste arvamuse ja aktsepteerimise suhtes.
Tekib hirm hinnangute, narrimise, mahajätmise/hülgamise või tõrjutuse ees — eriti sotsiaalmeedia tõttu.

Ärevus võib väljenduda vaikides või “teismeliku trotsina”

Noor ei pruugi osata või julgeda rääkida oma tunnetest, tundes ise samal ajal segadust ja häbi.
Ärevust väljendatakse läbi tagasitõmbumisena, vältides teisi inimesi/olukordi.
Tekivad “draama” ja meeleolumuutused, viha, vastuhakk, sarkasm.

Füüsilised sümptomid on sageli esimesed märgid

Teismelised kogevad ärevust läbi keha, kuid nad ise ei pruugi seostada seda emotsioonidega. Tekkida võivad sagedased:
– Peavalud
– Kõhuvalu
– Südamekloppimine, värinad
– Unetus, väsimus
– Pidev närviline “rahutus kehas”

Identiteediotsing vs. ebakindlus

Noor elab läbi identiteedi kriisi: “Kes ma olen?”, “Kuhu ma kuulun?”, “Mis on mu väärtus?”
Kui sisemine vastus ei tule üldse või tuleb negatiivne, võib see vallandada pideva enese kahtluse ja ärevuse.
Võrreldakse end pidevalt teistega ja tuntakse, et ei olda “piisav”.

Ärevus ei ole alati “nähtav”

Paljud noored on “toimivad ärevikud” — head õpilased, tublid, vaiksed.
Nad võivad end sisemiselt hävitavalt survestada ja olla enda suhtes ebamõistlikult nõudlikud, et mitte pettumust valmistada.
Täiskasvanud märkavad probleemi alles siis, kui noor “katkeb”.

Kuidas oma ärevil last toetada

Kuigi me väga tahaksime, ei ole võimalik ärevust lapse elust eemaldada. Nii nagu teame seda enda kogemusest, saadab teatud ärevus meid läbi elu. Eesmärk nii enese aitamisel kui lapse toetamisel saab olla vaid õppida ärevusega paremini toime tulema. Kui suudame ärevuse olemasolust olenemata toime tulla, ebameeldiv tunne ajapikku taandub. Mõned näpunäited noore toetamiseks:

Ära väldi tegevusi, mis tekitavad ärevust

Ärevile ajavate tegevuste vältimine aitab ainult lühiajaliselt. Pikemas perspektiivis see ainult süvendab ärevuse tunnet.

Väljenda oma positiivseid ja realistlikke ootusi

Sa ei saa lubada oma lapsele, et ta ei kuku eksamil läbi või et keegi kunagi kuskil nende üle ei naera, aga sa saad öelda talle, et olenemata sellest, mis juhtub, kõik saab korda. Samuti saad kinnitada talle, et ärevate sündmustega silmitsi seismine aitab ärevustundel taanduda. Nii käitudes õpib laps aru saama, et vanem ei oota temalt midagi, millega ta toime ei tule.

Austa lapse tundeid, kuid ära võimenda neid

Tunnustamine ei tähenda alati nõustumist. Kui teismeline ei julge tundi minna, sest kardab kontrolltöö eest halba hinnet saada, siis tema hirmu ei tohiks pisendada. Vanem saab siin kuulata ja olla empaatiline, samal ajal aidates noorel mõista, mis täpsemalt ärevustunnet tekitab. Mis me tahame sellisel olukorras öelda: „Ma tean, et sa kardad ja see on okei, ma olen siin ja aitan sind sellest tundest läbi.“ Me saame julgustada oma noort, et ta on võimeline oma hirmudele vastu astuma.

Ära küsi suunavaid küsimusi

Julgusta oma last rääkima oma tunnetest, aga väldi suunavaid küsimusi nagu „Kas sa oled eksami pärast ärevil?“. Pigem küsi avatuid küsimusi nagu „Kuidas sa tunned end eksami eel?“.

Ära süvenda hirmusid

Kui tead, et teatud olukorrad tekitavad noored ärevust, siis võime tahtmatult ka ise nendes olukordades ärevile minna. See aga saadab teismelise signaali, et võib-olla ta peakski selles olukorras ärevuses olema.

Julgusta last ärevust taluma

Tunnusta noort, et ta suudab ärevusele vaatamata toime tulla. Järjepidevalt ärevust tekitava situatsiooniga kokku puutudes jääb ärevustunne iga korraga vähemaks. See ei pruugi kunagi päriselt ära kaduda ja see ei toimu sageli nii kiiresti nagu sooviksime, aga vaid nii õpime ületama oma hirmusid.

Mõelge koos võimalikud stsenaariumid läbi

Kui noor kardab eksamite tulemuste pärast, siis tasub koos läbi arutada, mis saab siis, kui tulemused ei vasta ootustele. Ärevust aitab maandada teadmine, et vanem on endiselt tema jaoks olemas ning kõik võimalikud olukorrad on lahendatavad.

Ole eeskujuks

Kui oled ise ärev, väljenda seda teismelisele ning näita seejärel, kuidas sa sellega toime tuled.

Pildi autor: priosoad, Freepik

MER Biofeedback® teraapia aitab ärevust nii ennetada kui sellega toime tulla

Võttes meie artikli mõtte kokku: ärevuse olemasolu ei viita sellele, et midagi on tingimata valesti. Mingis vormis kogeme me kõik ärevust. Küsimus on ärevusega toime tulemises.

MER Biofeedback® teraapia abil tuvastame ja vabastame konkreetse teismelise emotsionaalseid pingeid ning uskumusi enda kohta. Ärevust tundev noor tunneb ennast lihtsalt emotsionaalselt ja füüsiliselt halvasti ning ebamugavalt, mõistmata, kas seal all on ebapiisavus, hüljatuse tunne, hirm hakkamasaamise, perfektsionism või mõni muu tundmus.

Läbi tuvastatud pingete tasakaalustamise rahustatakse närvisüsteem maha. Ühtlasi õpib teismeline ennast läbi biotagasiside seadme paremini tundma, osates selle tulemusel ennast paremini mõista ning oma keha kuulata.

MER Biofeedback® ei ole ainult kriisiabi, vaid ka ennetav vahend, mis aitab tugevdada närvisüsteemi vastupanuvõimet ning võimaldab noorel kasvada turvalisemas ühenduses oma keha ja tunnete maailmaga. Selle tulemusel suudab noor ennasthoidvamalt reguleerida oma emotsioone ning iseenda ja maailma tõlgendamine muutub positiivsemaks.