Mis on armastus? Iha, armumine, kiindumus

Armastuses on alati natuke hullumeelsust. Aga ka hullumeelsuses on alati natuke selgust.

― Friedrich Nietzsche

Armunud hull, armastusest sõge, kõrvuni sees – armastus on tunne, mille kogemisest unistavad kõik. Juba lapsena kirjutasime märkmikusse klassikaaslase nime ja ehtisime selle rohkete südametega. Lugesime raamatutest ja vaatasime filmidest, kuidas kaks ilusat inimest kohtuvad, nende silmist lööb sädemeid ja nad on elu lõpuni õnnelikult koos.

Õige armastus, see on välk ja pauk. Armastama peab nii, et tuli lõõmab ja kui see on lõppenud, siis katkud ahastusest juukseid. Mõni teine teab öelda, et õige tunne on hoopis see, kui saabub rahu, soe äratundmine ja teineteise mõistmine. Kirg, see on hea boonus, aga mitte tõelise armastuse alustala. Kus on tõde?

Aastatuhanded filosofeerimist ja aastakümneid teadustöid on järeldanud: vähemalt osalt on armastus bioloogiline, see on ürgne tung leida partner ja paljuneda. Seda tungi aitab tüürida kehakeemia, mis kingib meile võimsa iha ja annab hoogu meie tunnetele. Teisalt on armastus aga ka emotsionaalne vajadus leida rahulolu, turvalisus ja kuuluvus.

Pildi autor: teksomolika, Freepik

Armastuse liigid: ihast pühendumuseni

Sa võid alustada suhet kellegagi, kelle vastu tunned üksnes seksuaalset iha. Mõne kuu jooksul seksite, siis ühel päeval hakkad tundma omamishimu ja armud. Aja möödudes olete emotsionaalselt seotud.

Leidub paare, kelle suhe on alanud kiindumusega. Nad saavutavad kiiresti kiindumuse koos õppides, töötades või ühiste sõprade seas aega veetes. Nad saavad parimateks sõpradeks ja ajapikku muutub kiindumus romantiliseks kireks, mis vallandab iha.

Tõenäoliselt on kõigi elus perioode, kui kõik kolm paaritumistungi – iha, romantiline armastus ja kiindumus – ei keskendu vaid ühele inimesele. Neuroloogilised uurimused näitavad, et me oleme võimelised armastama mitut inimest üheaegselt.

Me eristame intuitiivselt romantilist armastust ja iha, armumist ja kiindumist. Kirg vaibub, tuleb argipäev ja kui läheb hästi, kestab armastus edasi ning sellest kasvab sügav kiindumus. Et ihast kasvaks midagi püsivamat, tuleb teha teadlik otsus, et see on inimene, keda soovin armastada. Ilmselt tuleb mängu siin emotsionaalne sobivus.

See ei pea tähendama muidugi, et palav armumine peaks kaduma. Teadlased on kinnitanud, et armastuse püsimine läbi aastate on võimalik.

Kompuuteruuringud näitavad, et armumisele viitavad ajupiirkonnad on aktiivsed ka neil paaridel, kes väidavad end õnnelikus suhtes olevat juba 25 aastat.

Kes teaks armastusest rohkem kui kreeka filosoofid?

Antiikkreeklased eristasid suisa kümmet erinevat liiki armastust. Hiljem on psühholoogid neid liike pisut vähendanud.

Toome siin välja neist seitse:

Eros – kirglik, seksuaalne, erootiline, energiat andev armastus. Iha ja romantilise armastuse kombinatsioon. See on miski, mis tekib äratundmisel, et teine inimene on see õige ja silme ees rullub lahti pilt õnnelikust kooselust. Partneris nähakse ideaalset seksuaalset sidet, parimat mõistjat jne. See on emotsioon, mis on justkui „juhtunud“ ja see on midagi erakordset, kontrollimatut ja loomulikku.

Filia – kiindumuslik ja pühendunud armastus. Kreeklased räägivad sellest eelkõige sõpruse kontekstis, kuid ideaalis peaks filia olema loomulik areng eros’ele. Erootiline armastus on sageli aga mina-keskne, ilma tegelikult inimest tundmata peegeldatakse talle idealistlikke omadusi. Filia puhul tuleks oma ego ületada, sellest oluliselt lihtsam on armuda järgmisesse ja nautida uuesti kujutelmi ideaalsest kooselust.

Mania – kinnisideeline, armukade, irratsionaalne sõltuvusarmastus. Kirglikult armunud inimesed kipuvad olema omamishimulised.

Ludus – mänguline ja mittetõsine armastus. See on iha, lõbu ja kergemeelsuse segu.

Storge – südamlik, vennalik, sõbraarmastus, sügav ja eriline. Inimesed räägivad pigem oma huvidest kui tunnetest. Üks kiindumuse vormides.

Agape – õrn, isetu, kohusetundlik, altruistlik ja spirituaalne armastus. Veel üks kiindumuse vorm. Armastajad näevad oma tundeid kohuse, mitte kirena.

Pragma – ühtesobivusel ja tervel mõistusel põhinev armastus, pragmaatiline armastus. Siin ei peeta äärmuslikke ohvreid ja emotsioone vajalikuks. Võib seada kahtluse alla, kas see on üldse armastus või mitte.

Armastuse keemia: kas armastus on sõltuvus?

Kuigi armastusest räägitakse peamiselt südame kontekstis, on teadlased juba aastakümneid tagasi selgeks teinud, et eros on miski, mille vallandab meis aju. Hüpotalamus on see ajuosa, mis reguleerib suguhormoonide testosterooni ja östrogeeni tootmist, mis leiab aset munandites ja munasarjades. Intensiivse romantilise armastuse tekkimise algust iseloomustab kõrge noradrenaliini- ja dopamiinitase ning madal serotoniinitase.

Dopamiin tekitab äärmiselt keskendunud tähelepanu ja kõikumatu motivatsiooni. Suudame mõelda üksnes oma kallimast ning pühendunult tegutseme eesmärgi nimel – kaaslase südame võitmine. Suurem dopamiini hulk ajus tekitab rõõmsameelsust, suurenenud energiat, unetust, isupuudust, aga ka ärevust ja hirmu. Dopamiin stimuleerib ka seksuaalse iha hormooni, testosterooni eritumist. Kõrge dopamiinitase on midagi, mis käib kaasas pea kõikide sõltuvustega. Kas ka armastus on sõltuvus?

On teadlasi, kes selle väitega nõustuksid. Madal serotoniinitase on omane ka näiteks obsessiiv-kompulsiivse häirega inimeste puhul. Sarnased käitumismustrid võivad avalduda ka intensiivselt armunutel.

Arvatakse, et selline ihalemine teineteise järele võib kesta kuni kaks aastat. Kas suhe jääb edasi kestma, sõltub kiindumuse tekkest. Kui iha evolutsiooniline roll on panna meid paljunema, siis kiindumuse eesmärk on võimaldada meil oma järglased ka üles kasvatada.

Siin saavad keskseks oksütotsiin ja vasopressiin. Suuremas koguses vallandub oksütotsiini seksi, lapse sünnitamise ja tema rinnaga toitmise ajal. See on hormoon, mis võimendab positiivseid tundeid inimeste suhtes, keda nad armastavad. Vasopressiin, mis vallandub samuti seksi ajal, kontrollib aga janutunnet. Kui seda tunnet partneri suhtes enam ei ole, tähendab see sisuliselt huvipuudust. Kui isashiirtel hormooni mõju ära võeti, kaotasid nad partneri vastu kohe igasuguse huvi ega tõrjunud enam emasele ligitükkivaid uusi kosilasi. Rohkelt kõrgendatud hetki voodis tähendab seega ka suuremat tõenäosust tugeva kiindumuse tekkele.

Pildi autor: Freepik

Kuidas me valime partnereid: kas vastandid tõmbuvad?

Teadlased teavad, et me kipume valima endale kallimaid, kellel on sarnane taust meie endaga. See tähendab, et nad on kasvanud sarnases keskkonnas, sarnases usuruumis, nad on meiega sarnase intelligentsustasemega jne.

Siiski selle erisusega, et bioloogiliselt suudavad naised valida enda geneetilisest koodist erineva partneri, kellega neil oleks parim võimalik geneetiline kombinatsioon ehk suurem tõenäosus sünnitada mitmekesisema geneetilise materjaliga järglasi. Seda on testitud higi lõhnaga. Naised valisid endale meeldiva lõhnaga mehe ning testid kinnitasid nende geneetilist sobivust.

Mis tõmbab meid aga siis, kui siseneme ruumi, kus on hulgaliselt meile sarnase taustaga inimesi, kuid valime neist siiski vaid ühe? Vastus ei ole päriselt teada, aga teame seda, et meid mõjutab palju rohkem kui bioloogia. Me oleme mõjutatud ka oma keskkonnast ja armastusest, mida kogesime lapsena.

Psühholoogid on järeldanud, et vahel valime kallima, kellel avalduvad lahendamata probleemid, mida koges ka üks meie vanematest. Kui lapsena me ei suutnud oma vanemat muuta või aidata, siis täiskasvanuna uuesti sama situatsiooni läbi mängides loodame lapsepõlves kogetu ümber kirjutada.

Loomulikult võib juhtuda, et suudamegi oma lähedast toetada ja suunata arengule, kuid tegelik õppetund siin seisneb siiski iseendast teadlikuks saamises. Kui oleme tuvastanud, et oleme alateadlikult hakanud juba läbielatud mustrit uuesti etendama, on see võimalus sellest tsüklist väljuda ja valida oma elule uus narratiiv.

Teine teooria ütleb, et valime partnereid, kelle puhul arvame, et võiksime kogeda armastust, mida mäletame varasemast ajast. Näiteks otsime alateadlikult armastust, mida kogesime esimest korda armudes või igatseme suhet, kus tundsime kõige sügavamat hoolimist.

Teooriale, et vastandid tõmbuvad, annab kinnitust seisukoht, et on inimesi, kes otsivad partnerilt väljakutset. Need on inimesed, kes soovivad olla arenemises. Nad valivad kallima, kellel on omadused, mida nad ise endale igatsevad. Paradoksaalselt võivad need samad otsitud erinevused hiljem suhtele aga ka saatuslikuks saada.

Pildi autor: Freepik

Kuidas armastust ära tunda?

Tunded on teinekord segased. Vahel oleme niivõrd keskendunud armastuse leidmisele, et otsime ja leiame seda igalt poolt, ka sealt, kus seda ei pruugi olla. Kuigi armastus võib avalduda erinevatel viisidel, on mõned tunnusmärgid, mille järgi saab paremini otsustada, kas see tunne või suhe, millega silmitsi seisan, on midagi, mida võiks nimetada armastuseks:

Sa saad jääda iseendaks. Uute inimestega tutvudes kipume varjama omadusi, mida peame iseenda puhul vigadeks või püüdleme kunstlikult selle nimel, et partnerile paremini meeldida. Kui suhtes on armastus, on see aktsepteeriv ka nn vigade suhtes.
Oled valmis suhte nimel pingutama. Suhted ei ole ka tugevate tunnetega lihtsad. Kui soovid konflikte rahumeelselt lahendada, on see märk armastusest.
Teised inimesed ei huvita sind. Armudes läheb fookus ühele inimesele ning kaob huvi teistega kohtama minna.
Tahad teada, mis sinu partnerile meeldib. Armastades inimest, avastad nende maailma ja hobisid.

Sead kallima vajadusi esiplaanile. Vastastikuse armastuse märgiks on teineteise vajadustega arvestamine.
Tunded muutuvad ajas tugevamaks. Armastuse proovikiviks on aeg. Kui tunded on ajas süvenenud, on see märk, et oled eros’est edasi liikunud.
Oled oma kallima eest tänulik. Sa märkad ja hindad oma partneri väikesi heategusid.
Soovid oma kallimat perekonnale tutvustada. Kui tunned end suhtes piisavalt mugavalt, et partnerit oma lähedastele tutvustada, viitab see sügavatele tunnetele.
Ligitõmme on midagi enamat kui vaid füüsiline. Lisaks ihale ühendab teid emotsionaalne lähedus.
Sul on partneriga lõbus olenemata tegevusest. Suudate teineteise seltskonda nautida ka igapäevastes väikestes hetkedes.
Tulevikuplaanide tegemine on lihtne. Kui tunded on sügavad, ei kõhkle sa tulevikule mõeldes.
Tunned kallima üle uhkust. Armastus paneb õhkama ning tekib soov kogu maailmaga jagada, mis imelise inimesega on sinu teed ristunud.

Ebaterve armastuse tunnused

Nii nagu me ei tea, kuidas või miks me valime omale partnereid, ei tea me ka, kuidas või miks partneri valik iga kord nii hästi ei õnnestu. Kogemused lapsepõlves või eelnenud suhted täiskasvanuna võivad meie valikuid alateadlikult mõjutada, sundides meid pahaaimamatult sarnastesse negatiivsetesse mustritesse. Nii näiteks võib kujuneda kaassõltuvus või sõltuvussuhe.

Pildi autor: master1305, Freepik

Kuigi kirjutasime, et armunutel on palju sõltlastega sarnased omadusi ning väljenduda võivad obsessiiv-kompulsiivse häirega inimestele sarnased tunnused, on siiski erinev, kas inimene on armunud või pahatahtlik.

Olulised märgid, mis viitavad, et tegemist ei ole terve suhtega:

kui sa ei saa iseendaks jääda

suur omanditunne

füüsiline ja vaimne vägivald

austuse puudumine

jälitamine ja tegevuse jälgimine

valetamine ja varjamine

vaenulikkus ja ahistamine

MER Biofeedback® teraapia

Nii nagu kirjeldasime, on armastus sageli seotud mustritega. Me kipume kordama juba varem kogetut või otsime aina uutes inimestes omadusi, mida idealiseerisime eelmisel partneril jne. Kuigi oleme kogu elu oma mineviku mõjuväljas, on siiski võimalik sissekujunenud mõttemustreid muuta.

Kui kahtled, kas oskad armastust ära tunda või ise armastust teistele pakkuda, siis on toeks MER Biofeedback® teraapia. MER Biofeedback® teraapia on ainulaadne teraapiavorm, kus ei pea rääkima. Sa ei pea oskama küsida ega selgitada, terapeut koostööd spetsiaalse seadmega mõõdab ja tasakaalustab madalsageduste toel alateadlikud mõttemustrid ja uskumused.

Biofeedback teraapia aitab suurendada teadlikkust iseenda emotsioonidest ja nn automaatsetest programmidest, mis elu jooksul on meisse talletunud. Igal ühel on võime oma elu muuta. Me saame muuta ka seda, kuidas meie alateadvus valikuid teeb, olgu see potentsiaalse partneri või millegi muu puhul.

Saades teadlikuks sellest, miks üks või teine asi meid näiteks ebatervetesse suhetesse lükkab, saame ise oma otsuseid ja käitumist muuta, teha enda jaoks uusi valikuid ja jõuda seeläbi ka uute tulemusteni.

Selleks, et armastada teist, tuleb ennekõike armastada iseennast. Et iseennast armastada, tuleb iseennast tunda. Biofeedback teraapia on tööriist, mis aitab iseendale lähemale, tasakaalustades negatiivset, tõstetakse ka positiivset ning see toetab nii armastuse ellu kutsumisel kui suurema rahulolu loomisel elus üldiselt.