Lahtilaskmise kunst: praktilised sammud kergema elu poole

Lahtilaskmise kunst: praktilised sammud kergema elu poole

Avaldatud 8. detsember 2025

Lahtilaskmise kunst, kuigi kõlab poeetiliselt, on see tegelikult sageli valulik ja keerukas protsess. Samas on see ka ääretult vajalik selleks, et elus muudatusi teha, kurssi muuta ja edasi liikuda.

Meile kõigile on tuttav mõte, et miski meie elus ei sobi enam, see ei teeni meid, on muutunud koormavaks. Olgu see miski siis suhe, töökoht, elamise viis või midagi muud. Vahel on see teravalt selge, et selleks, et taas end õnnelikuna tunda, on vaja mingitest asjadest lahti lasta ning elus edasi liikuda.

See ei tähenda, et sa oleksid ükskõikne või unustaksid. Lahtilaskmine on teadlik vabanemine, loobumine sellest, mis enam ei toeta. See võib olla ka emotsionaalne vabanemine negatiivsetest tunnetest, iganenud mõttemustritest või ka teadlik otsus muuta enda suhtumist.

Pildi autor: Freepik

Meie aju on loodud selliselt, et meile meeldib tegeleda harjumuspärasega. Valime automaatselt tuttava teekonna, sest see on turvaline. Vahel võib aga vana hea tuttav tegutsemise viis muutuda piiravaks ja põhjustada asjatuid kannatusi. Enda peas loodud ootused tuleviku osas, hirmud muutuste ees, aga ka kinni jäämine olnusse ei lase meil tõeliselt elada praeguses hetkes ja nautida elu täiel rinnal. 

Me klammerdume, sest tundmatu on võõras ja hirmutab. Kui me ei suuda ette ennustada, mis hakkab juhtuma, siis see kõigutab meie jalgealust. Lahtilaskmise kunst tähendab kõige üle kontrollimise vajadusest lahti laskmist. Läbi lahti laskmise aktsepteerime, et elus on momente, mida ei ole võimalik meil juhtida ning teatud määral tuleb usaldada, et iga meie valitud samm viib meid lähemale selleni, milleni me peame jõudma. 

Lahtilaskmise vajadus võib tekkida:

  • Keerulistel eluperioodidel ehk elu murdepunktides. Need on hetked, mis meid inimestena vormivad ja elu ümber hindama panevad, nt läbipõlemine, lein, lahkuminekud jne.
  • Ebameeldivate situatsioonide puhul. Suur osa kannatustest tekib sellest, et proovime kontrollida olukordi, mis ei allu meie mõjule. Miski ei teeni meid enam, kui see tekitab järjepidevalt valu, ärevust, enese kaotamist.
  • Inimestest eemaldumisel. Mürgised ja kurnavad suhted teevad rohkem haiget kui head. Sageli hoiame inimestest kinni, sest me ei taha olla “halvad inimesed”.

Mis on lahtilaskmine ja mis mitte

  • See ei ole unustamine. Lahti laskmine ei tähenda olnu kustutamist. Sul on lubatud mäletada, aga läbi lahti laskmise eraldume negatiivsest kogemusest ja vaatleme seda kaugemalt. Meid ei mõjuta enam valu, kibestumus ja teised rusuvad tunded.
  • Lahtilaskmine ei tähenda ükskõiksust ega nihilismi. Läbi lahtilaskmise teadvustame, mis on tõeliselt oluline, mis toetab ja annab energiat ja mis jällegi pigem ainult kulutab seda, midagi vastu pakkumata.
  • See ei pea tähendama radikaalset elustiili muutust, vahel piisab lihtsalt sisemisest otsusest ja väikesest sammust.

Mida lahtilaskmine meile annab:

  • Emotsionaalne kergendus. Kui liigud edasi minevikust või ja vabaned pingest, väheneb stress ja tekib meelerahu.
  • Suurem vaimne paindlikkus. Lahtilaskmine arendab meis oskust muuta seesmist seisundit sõltuvalt olukorrast ning mitte klammerduda mineviku külge.
  • Rohkem ruumi elementideks, mis päriselt toetavad. Kui vabaneme koormavast, tekib justkui maagiliselt aega juurde, et veeta aega sõpradega ja  luua uusi suhteid.
  • Rahulikum meel ja parem eneseteadlikkus. Lahtilaskmine aitab reguleerida emotsioone.

Kuidas õppida lahti laskma: peamised sammud

Sarnaselt sellele, mida rõhutab teos “Lahtilaskmise kunst” autor Damon Zahariades, võib lahtilaskmine alata nii:

  • Tee otsus — tunnista, et hoiad kinni millestki, mis enam ei toeta sind.
  • Tunne oma tundeid ja lase neil olla — olgu see lein, kurbus, hirm, viha või miski muu, ära suru neid tundeid alla.
  • Vali teadlikult, mis on sinu elus oluline ja mis mitte — lase lahti liigsetest kohustustest, asjadest, mõtetest või suhetest, mis takistavad edasi liikumist.
  • Tee ruumi uuele — elule, mis ei ole koormatud mineviku külge klammerdumisega.

Pildi autor: EyeEm, Freepik

Miks see on raske ja miks seda sellegipoolest teha

Arusaadavalt on meil kõigil raske tunnistada nii iseendale kui välismaailmale ehk meid ümbritsevatele inimestele, et mul ei ole praegu hea. Autojuhid teavad kõik seda tunnet, kui oled sõitnud oma tuttavat teed juba sajandat korda, mõtted peas keerlemas ja siis mingi hetk justkui “teadvusele tulles” avastad, et sa ei mäleta, kuidas läbisid oma teekonna viimased minutid. Oleme automaatpiloodil sageli ka elus, lihtsalt liigume edasi, teadvustamata, kas see, kuidas me liigume on päriselt see, mida peame elamisväärseks eluks. 

Hea on tõdeda, et maailma tühja kohta ei salli. Muutused on rasked, aga läbi raskuste tuleb esmalt tugevus ja hiljem tõeline võidurõõm. Ületatud keerukused kujundavad meie isiksust, muutume empaatilisemaks teiste suhtes ja avardame oma maailmavaadet. Paradoksaalselt on murdepunktid võimalus areneda paremaks inimeseks. 

Selleks aga, et raskel hetkel sellise vaatenurgani jõuda, tuleb vahel enda sees tööd teha. 

10 praktilist nippi, kuidas õppida lahti laskma

1. Teadvusta, millest sa üldse kinni hoiad

Pane kirja: mis mõtted, suhted, asjad või ootused tekitavad pinget. Lahtilaskmine algab aususest enda vastu.

2. Küsi endalt: “Kas see toetab mu elu tegelikult?”

Kui miski ei lisa rahu, rõõmu või arengut, siis võiks selle jätta minevikku.

3. Harjuta aktsepteerimist, mitte vastupanu

Ürita mitte võidelda olukorraga, vaid vaadelda seda sellisena nagu see on. Aktsepteerimine ei tähenda nõustumist — see tähendab vabanemist sisemisest pingest.

4. Anna endale luba tunda kõiki tundeid

Lahtilaskmine ei toimu peas, vaid kehas ja südames. Luba endal tunda kurbust, pettumust või segadust — see on osa protsessist.

5. Sea piirid

Vahel on vaja loobuda liigsest vastutusest, teiste emotsioonide kandmisest või olukordadest, mis võtavad rohkem kui annavad.

6. Luba asjadel olla lõpetatud

Kõik ei vaja selget punkti või seletust. Kui lugu on oma aja ära elanud, on lubatud edasi liikuda.

7. Korrasta füüsilist ruumi

Korista kapid, anna ära asjad, mida sa ei kasuta. Füüsiline ruum loob vaimse ruumi — see töötab üllatavalt hästi.

8. Harjuta teadlikku hingamist

3–5 aeglast, sügavat hingetõmmet aitavad närvisüsteemi maha rahustada, et saaksid teha otsuseid rahulikust seisundist, mitte pingest.

9. Keskendu sellele, mida sa saad muuta

Minevikku muuta ei saa. Ootus, et “oleks pidanud minema teistmoodi”, on üks suurimaid pingeallikaid. Too fookus olevikku.

10. Loo väike rituaal

Kirjuta lahti lastav mõte paberile ja põleta see, jaluta metsas, tee sügav hingamistsükkel — rituaalid aitavad ajul lõpetamisele joone alla tõmmata.

Pildi autor: EyeEm, Freepik

Lahtilaskmine on protsess, mitte ühekordne otsus

Lahtilaskmine ei toimu üleöö, see on teekond, kus tuleb tulla toime hirmude, kahtluste ja ebakindlusega. Iga samm võib tuua välja ka vastupanu või valu ja see on ok. Oluline on olla enda vastu lahke ja kannatlik.

Just selles protsessis peitubki potentsiaal: võimalus vabaneda koormast, leida end iseenda sees ja luua ruumi millelegi uuele — kergemale, selgemale, värskemale.

MER Biofeedback® teraapia: sinu abiline lahtilaskmise protsessis

Kui tunned, et soovid elus midagi muuta, olgu see näiteks lihtsalt stressitunde vähendamine või kui soovid oma praegust elu ümberhinnata, leida motivatsiooni või tasakaalustada oma emotsioone, siis MER Biofeedback® teraapia aitab:

tuvastada ja vabastada varjatud negatiivseid mõtte- ja emotsioonimustreid, mis võivad hoida sind alateadlikult elus tagasi (näiteks hirm, madal enesehinnang, süütunne, hüljatus, ärevus).
rahustada keha ja meelt — pinged, ärevus, paanika või krooniline stress vähenevad ning lihtsam on leida selgust ja energiat uute valikute jaoks.
luua parema aluse teadlike eluvalikute tegemiseks — töös, suhetes või isiklikus arengus. Teraapia aitab leida selgust, motivatsiooni, enesekindlust ja stabiilset sisemist seisundit.
toetada eneseteadlikkuse ja eneseregulatsiooni arengut: saad parema ettekujutuse oma sisemaailmast, tunnetad senisest edukamalt, mis sind päriselt mõjutab ja õpid teadlikult olukordades tegutsema, automaatselt reageerimise asemel.

Allikad

Kirjandus:

  • Hellsten, T. (2011) “Saad kõik, millest loobud. Elu paradoksid.” Kirjastus: Pilgrim
  • Zahariades, D. (2023) “Lahtilaskmise kunst. Kuidas eluga edasi liikuda ja emotsionaalset vabadust nautida.” Kirjastus: Äripäev

Artiklid:

  • Kowalczyk, M. PhD (2024). The Psychology of Letting Go — Lessons from the Changing Seasons. Chicago Psychology Services blog.
    Loe lähemalt
  • Scotti, J. Ph.D. (2025). Mastering the Art of Letting Go. Psychology Today, blog “Buddhist Psychology: East Meets West.”
    Loe lähemalt
  • The Psychology of Letting Go. (2024) Beyond Healing Counseling.
    Loe lähemalt

Lifekeskuses töötavad ainult vastava koolituse läbinud ja sertifitseeritud MER Biofeedback™ terapeudid.

Ülle
Toomeoja

Ülle on pühendunud biofeedback teraapia praktiseerimisele alates 2003. aastast.

Angelika
Randjärv

Angelika on just läbi biofeedback teraapia praktiseerimise leidnud oma südame tee.

Veronika
Allas

Veronika teab kogemuslikult, et biofeedback teraapia abiga on võimalik jõuda sisemise rahuloluni.

Kristo Epner

Kristo soovib biofeedback terapeudina julgustada kliente võtma ette muudatusi oma elukvaliteedi parandamiseks.

Katrin
Kikerpill

Katrin aitab inimestel üles leida ja vabastada takistavad mõttemustrid, mis ei lase neil elu kergusega nautida.

Alice
Aav

Alice teab, et emotsionaalse keha tervendamine avab ukse füüsilise keha tervenemiseks.

Marili
Otstavel

Marili loodab biofeedback teraapia terapeudina pakkuda klientidele eneseleidmist ja -usaldamist.

Soovid rohkem lugeda MER Biofeedback® teraapia kohta?

Broneeri aeg MER Biofeedback® teraapiasse siin: