Viha ja ärrituvus – miks me neid vajame?

Kui sa oled vihane, loe kõigepealt kümneni, kui sa oled väga vihane, siis ropenda.

– Mark Twain

Viha ja ärrituvus on emotsioonid, mis on meile kõigile tuttavad. Pahatihti ütleme, et vihastada ja ärrituda ei tohi, kuid tegelikult on need sama normaalsed emotsioonid nagu rõõm või kurbus. Need esinevad mingil kindlal põhjusel ning nende tundmine on igati tavapärane, kuid nii nagu me teame, et liigne kurvastamine võib areneda depressiooniks, võivad ka viha ja ärrituvus kujuneda probleemiks.

Üldine nõuanne emotsioonide puhul on neid tunda. Kui oled vihane, siis ole. Tähtis on tunnete väljendamisel mitte haavata teisi enda ümber. Viha ja ärrituvus on aga emotsioonid, mida kipume ebaõiglaselt teiste peal välja elama.

Pildi autor: Freepik

Psühholoogias teatakse mõistet: viha jäämägi. Viha ei eksisteeri kunagi isoleeritult üksinda. Alati peitub midagi selle tunde taga. Iseenesestmõistetavalt võime õigustatult tunda viha, kui märkame ebaõiglust. Samas võime täheldada, et vihastume ebaproportsionaalselt tugevalt või ärritume igapäevaste asjade üle, mis teisi ei tundu segavat.

Viha jäämägi tähendabki seda, et iga vihatunde taga peitub midagi enamat kui lihtsalt viha. Vahel on vihana end ilmutanud hoopis tohutu kurbus või pettumine. Selleks, et oma viha ja ärrituvusega seonduvaid probleeme lahendada, tuleb tuvastada, mis neid tundeid käivitab.

Emotsioonide reguleerimise oskusega me ei sünni, seda tuleb õppida.

Kuhu ja kuidas suunata see negatiivne, pulbitsev tunne? Mida teha sageli esineva vihaga? Kuidas lahendada seda, et iga väike asi ärritab?

Terve viha

Viha ei ole mitte lihtsalt normaalne nähtus, aga meile ka väga vajalik emotsioon. Õppides teadvustama, millal me tunneme viha ja mis informatsiooni selle tunde avaldumine meile annab, võib viha olla heaks edasiviivaks jõuks.

Miks on hea olla vahel vihane või ärritunud?

Viha kaitseb meid. Viha on kujunenud, et meid kaitsta võimaliku ohu eest ja motiveerib meid olema valvas. Kui meid rünnatakse, aktiveerub meist just viha, see annab meile jõudu vastu võidelda ja ennast kaitsta.

Viha annab meile võimu. Kui hirmu kannustab abitus, siis viha paneb meid tundma võimsana. Inimesed, kes suudavad tasakaalukalt viha tunda, suudavad ka paremini enda vajadusi kehtestada ja oma elu kontrolli all hoida.
Viha vabastamine on rahustava toimega. Kui kogeme füüsilist või emotsionaalset stressi, siis viha on see, mis motiveerib meid midagi selle suhtes tegema. Viha aitab stressiga toime tulla, vabastades kehas pingeid. Lastes endal olla vihane, rahustame sellega oma närve.
Viha viitab ebaõiglusele. Kui meid solvatakse, meisse suhtutakse lugupidamatult, meiega manipuleeritakse või meie suhtes ollakse ebaõiglane, tõuseb pinnale viha. See tunne annab meile teada, et midagi on valesti.
Viha motiveerib meid eesmärke saavutama. Kui me ei saa, mis me tahame, vallandub viha, viidates, et oleme oma eesmärkide saavutamise rajalt kõrvale kaldunud. See annab meile energiat ja sunnib meid edasi tegutsema.

Viha aitab meil kaitsta seda, mida väärtustame. Viha käivitub, kui olukord ei ole kooskõlas meie väärtustega. Läbi selle saame aru, mis on meile oluline ning oleme motiveeritud, et olukorda muuta.
Viha annab positiivsust. Veidral kombel on viha see, mis võib meile tuua ka annuse optimismi. Viha aitab keskenduda sellele, mida me soovime saavutada, selle asemel, et keskenduda ohvriks olemisele. Viha mehhanism on suunatud tulemustele, mis on realistlikud ja nii tunneme, et olukorra muutmine on päriselt ka võimalik.
Viha viib enesearenguni. Viha muudab meid paremaks inimeseks, sest see viitab meie puudustele. Kui me jälgiksime, mis meid vihastama paneb ning analüüsiksime seda kriitiliselt, saaksime sellest õppida ja areneda. Kui me oleme aru saanud, mis meis viha käivitab, on võimalik õppida ka edukamalt toime tulema.
Viha tundmine treenib meie emotsionaalset teravust. Emotsionaalselt intelligentsed inimesed ei hakka vihatundele vastu. Nad kasutavad viha, et oma heaolu parandada. Selle tulemusel on need inimesed emotsionaalselt paindlikumad ja teravamad ning nad suudavad paremini erinevate olukordadega kohaneda.
Viha peidab valusaid tundeid. Viha võib olla kaitsemehhanismiks, aidates sul vältida tundmast väga tugevaid ja valusaid emotsioone, millega oleks raskem toime tulla. Kui lubad endal konstruktiivselt viha tunda, on valusate tunnete läbitöötamine lihtsam.
Viha innustab meid iseend sügavuti avastama. Viha aitab meil iseennast paremini mõista. Viha on pealmiseks kihiks sügavamate ja rohkem peidus olevatele osadele. Seepärast ongi oluline otsida oma viha juurpõhjusi. Ainult selliselt saame vabaneda kannatustest, mida pidev vihastamine endaga kaasa toob.

Pildi autor: Dragen Zigic, Freepik

Ebaterve viha

Viha on vajalik emotsioon, kuid vääriti mõistmist esineb selle ümber palju. Sellel on mitmeid erinevaid põhjuseid, miks me viha sageli valesti tõlgendame. Osaliselt on see seotud meie kultuuriruumi ja ühiskonnaga.

Kuigi olukord on pidevas arengus ja me liigume paremuse poole, eeldatakse siiani nii meestelt kui naistelt kindlaid omadusi. Mehed peavad olema tugevad, konkurentsis püsima, võitma, olema liidrid ja teostama võimu teiste üle, siis nad on „tõelised mehed“.

Viha on emotsioon, mis seostub võimuga ja seeläbi rohkem ka just meestega ning nii võivadki mehed tajuda, et viha on ainuke aktsepteeritud emotsioon. Nad vihastuvad ka siis, kui nad on tegelikult näiteks pettunud või kurvad.

Viha teeb ebaterveks selle väljendamise viis. On ütlemata selge, et iga vihapurse, mis lõpeb mingisuguse vägivallateoga olgu see inimestele, loomadele või esemetele suunatud, on ebaterve ja nii vihastajat ennast kui teisi kahjustav. Oluline on mõista, et vägivald võib olla nii füüsiline kui emotsionaalne.

Ei ole normaalne, kui teised pereliikmed ei julge vabalt rääkida või tegutseda, sest kellelgi on paha tuju ning võib iga hetk ärrituda. Ka vihahoos öeldud vaenulikud sõnad, tuntav frustratsioon ja silmnähtav ärrituvus võivad muutuda ebaterveks, kui olukord on pidev või emotsioonipuhangud väga tugevad.

Viha ja vägivalda aitab eristada teadmine, et viha on emotsioon, mida me tunneme, aga vägivald on tegu, mida me teeme. Vägivald võib olla mõnikord vaimne, kuid viha ei ole kunagi tegu.

Kui meeste viha väljendub sageli agressioonina, siis naised on õppinud, et nendel ei ole sobilik viha väljendada. Allasurutud vihast saab aga halvemal juhul depressioon. Kui mehed valavad viha teiste peal välja, siis naised hoiavad selle tihti vaid endale ning seegi on ebaterve viha väljendumise viis. See ei ole aga loomulikult reegel ning ülevoolavat ärrituvust esineb ka naistel ning sissehoitud emotsioone meestel.

“Stressirikkal ning kohustuste poolest nõudvamal ajal ilmnes rohkem kergemini ärrituvust, emotsioonidest tingitud ebaõiglust pere ja lähedaste suhtes ning ruumi tahtmatult pingelise õhkkonna tekitamist.”

– Robert (38)

Loe Roberti kogemust täismahus SIIN.

“Stressirikkal ning kohustuste poolest nõudvamal ajal ilmnes rohkem kergemini ärrituvust, emotsioonidest tingitud ebaõiglust pere ja lähedaste suhtes ning ruumi tahtmatult pingelise õhkkonna tekitamist.”

– Robert (38)

Loe Roberti kogemust täismahus SIIN.

Ebaterve viha ja ärrituvusega toimetulek

Esimene samm oma vihaga tegelemisel on probleemi tunnistamine. Tuleb võtta vastutus oma viha eest ja see omaks võtta. Sealt edasi saab juba astuda konkreetseid samme, et oma käitumist korrigeerida.

Me ei saa muuta maailma selliseks, et miski meid kunagi ei ärritaks. Meid ajavad vihale väga erinevad asjad, inimesed ja situatsioonid. Ei ole võimalik neist kõigist eemalduda. Küll aga saame me otsida põhjusi, miks üks või teine asi meid üldse peaks ärritama. Sageli on need varasemad kogemused, traumad, hirmud, alandused jms, mille oleme endasse peitnud. Me ei ole tahtnud neile otsa vaadata ja nii laseme vihal lihtsalt esiplaanil olla.

Nüüd tuleks õppida ära tundma, mis situatsioonid meid ärritavad. Seda saab teha läbi mõtteharjutuse. Lõdvestu ja meenuta viimast olukorda, kus sa tundsid suurt viha. Katsu jälgida, mis toimus füüsilisel, emotsionaalsel ja käitumuslikul tasandil ja pane see kirja:

Millised on füüsilised signaalid? Käte rusikatesse surumine, sinu keha läheb kuumaks, põsed hakkavad õhetama või tõmbud näiteks pingesse.
Käitumuslikud signaalid on hääle valjenemine, äge kätega vehkimine, rusikate mudimine.
Emotsionaalsed signaalid on näiteks tunne, et kõik inimesed on sinu vastu või naeravad sinu üle. Tekib tunne, et kontrolli ei ole, on hirm ja esile tõuseb vajadus enda eest võidelda.

Küsi endalt:

Kas on vaja nii reageerida?
Kas minu viha on olukorraga kooskõlas?
Kui tähtis ja oluline see mulle tegelikult on?
Kui oluline see kuue kuu pärast oleks?
Millist kahju see mulle teeb?
Millist kahju ma ise võin vihasena põhjustada? Millised tagajärjed minu vihal on?
Kas see, mida ma sellelt inimeselt või olukorralt ootan on realistlik?
Mis on kõige hullem, mis võib juhtuda? Mis tõenäoliselt juhtub?
Kas on mõni muu lahendus? Mis oleks kõige mõistlikum selles olukorras – mulle endale teisele inimesele, sündmusele?
Kujutle ennast seda olukorda rahulikul moel lahendamas. Mõtle suurele tordile, mille iga lõik on hea ja rahulik lahendus. Lõpuks vali tordilõik või ka mitu, mida sa selle probleemi lahendamiseks kasutad.

“Märkan siiani peale igat seanssi vahel suuremaid, vahel väiksemaid edasiminekuid. Mis minu jaoks kõige olulisem ja murrangulisem on olnud, on see, et alates regulaarse külastamisega alustamist on minu emotsioonid peaaegu täielikult tasakaalus olnud, ei ole esinenud äärmustesse kalduvaid negatiivseid tundeid nagu ärrituvus, tugev viha, masendus või ärevus. Kõik negatiivne on kaugelt tagumisest otsas üsna keskele jõudnud ning tänu sellele on positiivsed tunded nagu rõõm, õnnetunne ja motivatsioon tugevamalt avalduda saanud.” – Robert (38)

Loe Roberti kogemust täismahus SIIN.

Pildi autor: erakogu

Emotsioonid ja MER Biofeedback® teraapia

Viha jäämägi peidab endas emotsioone, millega me ei ole tahtnud tegeleda. Nad on meie alateadvuses ja toimetavad seal märkamatult edasi. Märkamatult kuni mõne olukorrani, mis neid käivitab ja vihana taas pinnale tõstab.

Meie alateadlikud mõttemustrid ja varasemast elust õpitud piiravad uskumused on justkui meie emotsioonide programm. Oleme teadlikud oma viha juurpõhjustest või ei ole, need siiski mõjutavad meie elu. Programmid käivituvad automaatselt reaktsioonina, juhtides meie otsuseid. Mistahes elusündmus võib aktiveerida vana alateadvusesse lükatud tunde.

MER Biofeedback® teraapia on ainulaadne teraapiavorm, kuhu pöördudes ei pea olema mõistnud oma viha juurpõhjuseid. Terapeut koos biotagasiside seadmega leiab üles ja tasakaalustab alateadlikud negatiivsed mõttemustrid ja automaatsed programmid, mis meid käivitavad.

Teraapias ei ole vaja meenutada ega kirjeldada negatiivseid momente või traumaatilisi kogemusi. Kui ei soovi, ei pea teraapiaruumis midagi rääkima. Lifekeskuses praktiseeritav MER Biofeedback® teraapia on toetav terapeutiline sekkumine, kus vastupidiselt enamikele teraapia liikidele räägib terapeut kliendist, mitte klient iseendast.

Tasakaalustades alateadlikke mõttemustreid, taanduvad järk-järgult ka tugevamad käivitajad ja vähenevad ägedad vihased reaktsioonid. Tekib rahutunne ning rahuliku ja tasakaalustatuna on palju mõnusam iseendasse süüvida ja oma emotsioonide tagamaid otsida.