Naiselikkuse ja mehelikkuse tasakaal – normaalsus või utoopia?

Avaldatud 3. märts 2026

Naiselikkuse ja mehelikkuse tasakaal on midagi sellist, mille poole me justkui pidevalt püüdleme nii üksisikute kui ühiskonnana laiemalt. See on igikestev protsess, mille käigus me otsime vastuseid küsimustele, mis on mehelikkus, mis on naiselikkus ja kas neid omadusi tuleks tasakaalustada ning kui, siis kuidas seda tegema peaks.

Võib-olla ei ole sa mõelnud nendele küsimustele just selliseid sõnu kasutades, aga kindlasti oled leidnud end arutlemas ühes või teises olukorras, kasvõi oma mõtetes, et milline naine on naiselik, milline mees on mehelik, mis teeb ühest naisest meheliku ja mehest naiseliku inimese? Aina enam räägitakse ka hea suhte dünaamikat silmas pidades naiselikest ja mehelikest energiatest, ühiskondlikul tasandil ei saa me üle ega ümber aga soorollidest ja soopõhistest ootustest.

Arusaamad on ajas muutuvad

Bioloogiliselt jagunevad inimesed naisteks ja meesteks. Ometi sünnivad lapsed oskamata endale peale valida just sinist tekki. Me õpetame vastavalt oma parimatele arusaamadele ka järglastele traditsioone ja kombeid, mida oleme ise varasemalt kaasa saanud.

Mõned teadmised on selgelt vanaks jäänud, nagu näiteks, et mehed ei nuta või naised räägivad rohkem kui mehed. Väikesi tüdrukuid õpetatakse kombelisteks, poistele andestatakse koerustükid jne. Eks igaüks saab meenutada omaenda lapsepõlvest neid sõnumeid ja mõtteteri, mis tundusid juba siis kohatud ja arusaamatud.

Selline meelevaldne lahterdamine vastavalt soole on iganenud ja tundub ebasobiv, sest oleme õppinud aru saama, et eelkõige oleme me kõik siiski inimesed. Meie isiksustel on nii palju varjundeid, mis on oluliselt keerukamad kui vaid lihtsalt mehelikud või naiselikud omadused. Paljud omadused, mida on seostatud rohkem naistega nagu tugevam empaatia ja tundelisus, on tegelikud üldinimlikud. Samamoodi nagu on seda meestega seostatud julgus või enesekindlus.

Kuidas isiksused kujunevad, on väga raske täpselt öelda. See on paljude erinevate asjade koosmõju, kuid suurimad mõjutajad on ilmselt geneetika ja kasvukeskkond. Samas ei saa vähem tähtsaks pidada hilisemat elu, sest kuigi armastatakse öelda, et inimesed ei muutu, näitab teadus, et inimesed on absoluutselt võimelised muutuma. Me oleme pidevas arengus ning avastades maailma, kogedes elu erinevaid nüansse ning õppides end seeläbi paremini tundma, me kohandume.

Võib-olla just seetõttu, et ühiskond on vabanenud ja järjepidevalt arenenud, arutleme ka meie inimestena aina enam, mis on tegelikult maskuliinne ja feminiinne ning miks meil selliseid lahterdusi üldse vaja on. See on ajas muutuv, kuidas ja kui palju üht või teist omadust võidakse ühele või teisele poole kaldu tajuda. See, mis oli naiselik ideaal sada aastat tagasi, ei ole kindlasti seda enam praegu.

Samavõrd on muutunud ka meie ootused partnerile ja suhetele. Mehelik mees ei ole enam tingimata see, kes on füüsiliselt kõige tugevam või suudab end teiste meeste üle kehtestada, vaid pigem see, kes suudab olla oma lastega hell, hoolitseda ja hoida oma peret. Vormiliselt ei ole midagi muutunud – perepealt oodatakse vastutuse võtmist. Muutunud on selle vastutuse sisu.

Pildi autor: Freepik

Kõik on omavahel seoses. Miks me ootame isadelt suuremat kaasatust pere igapäevastes tegemistes, ka majapidamistöödes ja emotsionaalse koorma kandmisel, on seotud sellega, et naiste roll ühiskonnas on laienenud. Naised ei ole enam üksnes kodused, ka nende vastutus on muutunud. Oleme ühiskonnana liikunud edukalt võrdsuse poole. Iga indiviid, olenemata soost, saab end mitmekülgselt teostada. Selleks, et ambitsioonid oleksid realistlikult ka võimalikud, on nõutav, et peres valitseb tasakaal. Igaüks panustab ja rakendab nii traditsioonilises mõttes naiselikke kui mehelikke omadusi.

Meis kõigis pesitseb nii mehelikke kui naiselikke jooni. Sa ju tunned end. Oled tohutult keerukas. Sind ei saa taandada üksnes naiseks või meheks. Sa oled naine, kes on tugev, enesekindel, julge, teotahteline, suurepärane juht, aga ka empaatiline, soe, tundlik ja armastav ema ning abikaasa. Sa oled mees, kes on hoolitsev, hell ja tunnete väljendamise meister, aga ka füüsiliselt võimekas ja taiplik töökaaslane. Või vastupidi.

Võrdsed ja erinevad

Eduühiskond väärtustab selgelt maskuliinseid omadusi. Juhtivad positsioonid täidetakse ikka meeste või meestele sarnaste inimeste poolt. Traditsiooniliselt mehelikeks omadusteks peetud aktiivsus, vaprus, ettevõtlikkus – ehk oskus iseennast maksma panna on need, mis justkui elus edasi viivad.

Tartu Ülikoolis läbi viidud uuring näitas, et eespool mainitud mehelike omadustega inimesed olid teistega võrreldes kõrgema enesehinnanguga, olid eluga rohkem rahul ja üldiselt optimistlikumad. Kui naised võtavad aina jõudsamalt selliseid nn mehelikke omadusi omaks ja rakendavad neid elus edukalt, siis mehed nn naiselikke omadusi nii hõlpsasti omaks võtta ei taha. Naiselikke jooni peetakse siiani kehvemateks, need on meie teadvuses seni veel nõrkuse tunnuseks.

Endiselt mõjub meile vähe köitvalt, kui tutvustame inimest sõnadega „mehelik naine“ või „naiselik mees.“ Samas olukord muutuks, kui asendaksime iseloomustavad sõnad „iseseisev naine“ ja „mõistev mees“. See ilmestab hästi, kuidas meie polaarsused meie arusaamasid mõjutavad.

Nii võib juhtuda, et õpime paratamatult põlgama ka naiselikke naisi ja mehelikke mehi, sest nad esindavad polaarsuste absoluutseid äärmusi. Naised ei soovi samastada end naiselike naistega, sest naiselikkus kui iseloomujoon on pisendava olemusega, ülim mehelikkus sobitub samas aga paremini agressiivsete macho-meeste kultuuri kui perekonda.

Võime üksmeelselt tõdeda, et ilma teineteise mõistmise ja hooleta ei jõuaks me elus keegi väga kaugele. Olgugi, et need nimetatud omadused on väga pehmed ja naiselikud. Olenemata soost, mida kanname, oleme me siiski kõik ühe liigi esindajad ning meis on palju rohkem sarnast kui erinevat.

Ükski omadus ei ole teisest parem või halvem, oluline on elada iseendaga kooskõlas ja teha seda julgelt, austades ja aktsepteerides samal ajal teisi.

Pildi autor: Freepik

MER Biofeedback® teraapia kui sinu tasakaalu toetaja

Üks asi on teada, et sinus on nii naiselikkust kui mehelikkust, aga teine asi on neid poolusi endas tasakaalus hoida. Kuidas õigupoolest tasakaalustada seda lõputut sigrimigri, mis on meie igapäevane elu tulvil lugematuid kohustusi nii kodus kui väljaspool?

Targad pead on kunagi öelnud, et elus ei jää kunagi puudu väljakutsetest või ootamatustest, ei ole mõtet panustada rahulikumale eluperioodile, et hinge tõmmata või end tasakaalu seada. Tuleb õppida toime tulema, ja veelgi enam, õitsema ning rõõmu tundma elust selle igas variatsioonis. Ka raskustes.

Selle saavutamise keskmes on sisemine tasakaal. Liigume arengus küll pidevalt edasi, kuid midagi ürgset meis alati jääb naisena ihalema naiselikkust ja mehes mehelikkust. Tänapäeval ei pea tähendama naiselikkuses olemine põlle ette panemist ja mehelikuna tundmiseks ei ole vaja haamrit. Igaühe jaoks on see midagi individuaalset, see tuleb leida enda seest.

Võib-olla vajad sa naisena tundmiseks hoolitsevat ja toetavat meest, kes pärast rasket tööpäeva võtaks söögitegemise enda peale, masseeriks jalgu ja kuulaks sinu muresid. Mehena vajad ehk võimalust olla see, kellele toetutakse, et naine annaks ära mõned ohjad. Need on vaid lihtlabased näited. Mis on ühe jaoks vajalik, ei pruugi teise jaoks üldse teema olla.

Elades argielu katkematus rattas on kohutavalt keeruline, ehk isegi võimatu päriselt tajuda, mis on see, mida me vajame. Selleks, et iseennast paremini mõista, on abiks MER Biofeedback® teraapia. Mugavas toolis ei tule teha muud kui lõõgastuda ja lasta spetsiaalsel aparaadil koostöös terapeudiga mõõta ja tasakaalustada alateadlikke mõttemustrid ning emotsionaalseid pingeid.

Teraapia tulemusel meel rahuneb ja mõtted selginevad. Kui esmane stress on maandatud, on võimalik alustada oma mõtete ja seeläbi tegevuste muutmisega, mis aitaksid elu suunata sinnapoole, kuhu tahaksid minna. Kõik saab alguse sisemisest rahulolust. Kui tunned end oma kehas ja iseenda emotsioonidega mugavalt, tuled kergemini toime ka sellega, mis võib juhtuda ning tunned suuremat rõõmu sellest, mida elul on pakkuda.