Eneseusk: usaldades ennast ja elu

Avaldatud 17. juuni 2026

Eneseusk on midagi sellist, millega seostatakse sageli enesehinnangut. Kitsamalt tõlgendades on enesekindlal inimesel kõrge eneseusk, kuid päris samatähenduslikud need mõisted siiski ei ole.

Kindlasti oled kohanud mõnd inimest ja mõelnud: tal on vedanud. Tal elu alati sujub ja kõik, mis ta ette võtab ka õnnestub.

Väliselt võib see ju nii näida. Eriti praegusel sotsiaalmeediaajastul on raske aru saada, kas see, mida meile näidatakse on päriselt see, mida inimene kogeb. Vahel ongi elu täpselt nii ilus nagu paistab, aga tihti jätame näitamata kõik need ebaõnnestumised, läbikukkumised, kurvastamised, stressirohked olukorrad, magamata ööd, leinahetked jms, mis edukale hetkele eelnesid.

Pildi autor: melaniemittmann, Magnific

Just eneseusk on see, mis aitab meil nendest rasketest momentidest läbi tulla, sest teame, et oleme võimelised hakkama saama ja õnnestuma. See teadmine on sügavalt subjektiivne ja isiklik. Loomulikult on abiks, kui meid ümbritsevad inimesed samuti meisse usuvad, kuid kõige tähtsam on leida see teadmine iseenda sees.

Eneseusk ei ole ainult nn psühholoogiline nõks, millega endale positiivsemat maailmavaadet luua. Neuroteadlased saavad katsete pinnal eristada kahte tüüpi inimesi. On need, kes usuvad, et nad on võimelised arenema, eriti just siis, kui nad on eksinud. Nad teavad, et suudavad sellest kogemusest õppida ja targemana välja tulla. Ja on need, kes usuvad, et nad on sellised nagu nad on ning seda ei ole võimalik muuta.

Katsed on näidanud, et muutustesse uskuvate inimeste aju teatud piirkonnad, mis on seotud kohanemisega, on märksa aktiivsemad. Seega eneseusk ei ole kõigest psühholoogiline, vaid see mõjutab meie aju ka füüsiliselt.

Sinu sisemine hääl toetab ja suunab sind

Enesekindel inimene teab, et ta on väärtuslik ja vajalik sellisena nagu ta parasjagu on. Kogu oma ebatäiuses on ta täiuslikult ise. Meil kõigil on häid ja halvemaid külgi, tugevusi ja nõrkusi.

Eneseusaldus aitab meil leida selles värvikas maailmas endale õige tee. Võid kindel olla, et viimne kui üks inimene on pusinud endamisi küsimusega: kes ma olen ja mis on minu roll siin elus? Igal ühel meist on oma teekond ja kui kõik välised tegurid eemaldada, siis mis on see, mida sina valiksid?

Me kahtleme ja lööma põnnama, sest muretseme, mida teised arvaksid või kuidas muu elu kohanduks. Kindlasti mäletad mõnd hetke, kus tundsid sisimas, et oleksid tahtnud toimetada ühel viisil, aga välise maailma survel tegid teisiti. Siis tekib näriv tunne justkui oleks iseend reetnud.

Vahel on ka selliseid väikesi naljakaid momente, kus hetke ajendil tehtud otsus liikuda sel päeval näiteks teist rada pidi, on viinud kokku inimestega või loonud võimalusi, mis tulid ootamatult. Ka selliste otsuste tegemist võib mõtestada kui sisetunde kuulamist.

Teinekord ütleb sisetunne meile teise inimese kohta midagi, mõnikord tunnetame öeldud valesid või jääme lausa füüsiliselt haigeks, sest soovime millestki hoiduda.

Need on olukorrad, mis aitavad meil enda sisemist häält kuulama õppida. Mõistes, et meil on sisemine kompass, mis meid suunab ja toetab, on kergem leida endas ka eneseusku. Saame usaldada, et teame õigeid vastuseid ning teeme endale sobivaid valikuid.

Maailm ei ole sinu vastu

Need samad inimesed, kelle puhul võib tunduda, et neil alati kõik õnnestub, on sageli ka need, kelle puhul näib, et nad justkui liugleks muretult läbi elu.

Kindlasti ei ole nende elu muredest täielikult vaba, kuid mis neil murede kõrval veel olemas on, see on usaldus elu suhtes. Tervislik on uskuda, et sina suudad endale seatud eesmärgid ellu viia ja samas olla veendunud, et maailm ei ole sinu vastu.

Iga asi on millekski hea. Iga lõpp on millegi algus. Need ei ole lihtsalt sõnad. Inimesed, kes ei lase end elu keerdkäikudel raputada on ilmselt saanud oma suuremad lopsud elu käest juba kätte. Peale vaadates ei tea kunagi teise inimese lugu ja teekonda, vahel on kõige laiema naeratuse taga rängad raskused.

Küsimus ei ole seega selles, kuidas saavutada elu, kus midagi halba ei juhtu, vaid kuidas elada nii, et raskuste kiuste suudaks nautida seda, mis on hästi. Alati on midagi, mille üle rõõmu tunda. Kui olukord on halb, tasub eeldada, et elul on pakkuda ka head. Täpselt nii ootamatult, kui tabasid õnnetused, võivad tabada ka positiivsed üllatused.

Pildi autor: photohobo, Magnific

Kontrollivajadus kui oluline takistus

Kui usaldada elu ja iseennast, ei ole riskide võtmine liiga hirmus, sest meis on teatav turvatunne. Me usume, et olenemata täpsest tulemusest, me saame hakkama.

Vahel on elu ja eriti just teisi inimesi väga raske usaldada. Paljud meist kipuvad üleliia kriitilised olema teiste suhtes, eeldades alati pigem halvimat. Kuigi teatud valvsus on tavapärane, võib üleliigne negatiivne perspektiiv mõjuda halvavalt. Kuigi elus tuleks üleüldiselt olla tähelepanelik, ei tähenda see, et peaks iga pisikese asja pärast tohutult pinges olema.

Miks meil on raske head tasakaalu leida, võib peituda meie lapsepõlves. Lapsed, kes on kasvanud emotsionaalselt või füüsiliselt ebaturvalises keskkonnas, on kohanenud elama kõrge stressitasemega. Selline alarmseisund on väga tõhus ohuolukorras, aga sellise kohandumisega täiskasvanutel on keeruline eristada olukordi, mis on reaalselt ohtlikud ja mis ei ole. Selle tulemusel on neil raske lõõgastuda ja usaldada nii ennast kui teisi.

See võib selgitada, miks üks inimene kolistab mööda ämbreid, laskmata end sellest heidutada ning teine kaalub mitu aastat, enne kui esimese julgust nõudva sammu astub. Suurenenud hirmuseisund sunnib meid pidevalt püüdma kontrollida võimalikku tulemust. Me tahame olla kindlad selles, millised on meie tegevuse tagajärjed.

Kui usaldada elu, siis saame sellest jäigast haardest lahti lasta, vabastada end pingeseisundist ning tõdeda, et me ei saagi kunagi lõpuni teada, milline on tulemus. Kõik võib minna halvasti, kuid võib ka minna oodatust palju paremini ja viisidel, mida me ei oska ette kujutadagi.

Pildi autor: myjuly, Magnific

Soovid teada saada, kuidas on sinul lood enda ja teiste usaldamisega?

Iga päev ei olegi ühtviisi lihtne aru saada, milline on minu eneseusaldus ja usaldus maailma suhtes. On normaalne, et mõni päev on keerulisem kui teine, kuid pidev endas kahtlemine, enda tagasi hoidmine, muretsemine ja stress ei pea olema tavapärane seisund.

Et me oleksime paremas ühenduses iseendaga ja suudaksime oma päris olemusest tulenevaid otsuseid usaldada ja julgeksime tegelikke samme oma unistuste suunas astuda, tuleb olla iseenda suhtes teadlik.

Tule ja avasta, millised pinged on sinu sisse elu jooksul kogunenud ning saa teada, kui kõrge või madal on sinu kontrollivajadus, eneseusk või usaldus maailma suhtes. MER Biofeedback® teraapias mõõdetakse ning vajadusel tasakaalustatakse muuhulgas ka just eelnevalt nimetatud emotsionaalseid pingeid ja alateadlikke negatiivseid mõttemustreid.

MER Biofeedback ® teraapia ei tee olematuks sind mõjutanud elusündmusi, kuid aitab luua rahu ja selgust, et oleks kergem seada fookust ja luua oma ellu muutusi.

„Ma tundsin ammu, et minu sees on midagi pooleli, midagi lõpetamata, andestamata…

See kõik segas mul edasi liikuda. Teraapias käies sain ma vabaks. Vabaks sellest ärevusest ja ängist, mis mind kinni hoidis ja iga päev saatis. See tunne, mis minu sees on nüüd, on sarnane millelegi sellisele, mida tunneb 20-aastane, kui elus on kõik avatud ja võimalik, muretu elu, mida sa januned avastama“ – Anneli 39 a

Allikad

British Psychological Society. (n.d.). Rediscovering the power of self-belief. British Psychological Society. https://www.bps.org.uk/psychologist/rediscovering-power-self-belief

NSPCC Learning. (2021, 10. august). Attachment and child development. NSPCC. https://learning.nspcc.org.uk/child-health-development/attachment-early-years

Sisu@UT. (n.d.). Mis on eneseusk ja enesekindlus? Tartu Ülikool. https://sisu.ut.ee/edujategu10/1-mis-eneseusk-ja-enesekindlus/

Tripathi, R., Kumar, K., Sharma, S., Mirghani, Z., et al. (2021). Self-esteem and its association with mental health and well-being: A systematic review. Frontiers in Psychology, 12. https://doi.org/10.3389/fpsyg.2021.745625